Süüria humanitaarkriis: Miks rohkem raha ei ole alati tingimata hea uudis

 (8)
Süüria humanitaarkriis: Miks rohkem raha ei ole alati tingimata hea uudis
AFP/Scanpix

Sel nädalal laekus rahvusvahelistelt abistajatelt Süüria abiprojekti raames ligi 1,1 miljonit eurot. Pole kahtlustki, et humanitaarkriisiga maadlevas riigis on tegu vägagi teretulnud abiga.

Jordaania kuningas Abdullah ütles, et tema vahendid on kokku kuivamas, mispeale ÜRO peasekretär Ban Ki-moon hoiatas, et kui vahendeid sel nädalal Al-Kuwaytis peetud konverentsil ei leidu, sureb süürialasi veelgi rohkem, vahendab Global Post.

Vahendid laekusid. Suurimaks üksikabistajaks oli USA, kes annetas Süüria abiprojekti tarbeks ligi 115 miljonit, lisaks eelnevale 300 miljonile. Samal ajal Araabia võtmeriigid Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Kuveit lubasid igaüks annetada Süüria abivajajatele 220 miljonit eurot.

Kuid lubatud summad ei ole veel kogu teema. Sageli jätavad riigid oma lubadused täitmata. Ja isegi kui summad laekuvad, ei ole nende jaotumises mingit võrdsust.

Humanitaarabiorganisatsiooni Piirideta Arstid kolmapäeval väljastatud avaldusest selgub, et peaaegu kogu rahvusvaheline abi kulutatakse valitsuse kontrolli all olevates piirkondades. Organisatsiooni andmetel elab aga iga kolmas süürialane (seitse miljonit inimest) väljaspool valitsuse kontrolli all olevaid alasid.

Piirideta Arstid on üks vähestest organisatsioonidest, kes jagab abi opositsiooni kontrolli all olevatel aladel.

Mässuliste juhi sõnul jõuab Põhja-Süüria linnade Seyjar ja Jabal al-Zawiya elanikeni abi vaid läbi eraannetajate. Mässuliste info kohaselt on Seyjaras elavate inimeste olukord halb: nad ei saa kodudest lahkuda ja elektrit jagub parimatel päevadel kõigest paariks tunniks. Viimastel nädalatel on pidanud kohalikud pommitamiste eest varjuma keldritesse. "Paljud inimesed, keda külastasime, olid pisarais. Teades, et linnas puudub arstiabi ja transpordiks on vähe kütust, on vigastusi saades nende olukord üsna sünge.

Seotud lood:

Riigi põhjaaladel puudub küte ja inimesed istuvad tubades tekkidega, samuti kimbutab toidupuudus, mis on sundinud paljusid põgenema naaberriikidesse."

ÜRO andmetel on konflikti eest põgenenud üle 3 miljoni inimese ja 2.3 miljonit inimest vajavad humanitaarabi.

Tegelikult ei ole elu parem ka põgenikelaagrites, kus inimesed võitlevad samuti külma ja näljaga. Eelmisel kuul üritas üks perekond sooja saamiseks põgenikelaagris oliivipuid põletada. Nende telk süttis ja viis last ning nende ema surid.

Süüria piiril asuvas Atmehi põgenikelaagris töötav 19-aastane tudeng Abdullah Omar ütles, et neil on vaja kiiret abi.

"Meil on vaja abi väljaspoolt. Me ei suuda selleta enam toime tulla," ütles ta. "Me ei taha raha, meil on vaja sööki, telke ja meditsiinivahendeid. Igapäev peame mõtlema, mida neile küll järgmine päev süüa anda. Me vajame rohkem abistajaid!"

Omari sõnul tuli eelmisel nädalal ühel öösel laagrisse ligi 400 uut põgenikku.

"Kõik, mida me neile anda saime, oli 18 telki ja 18 tekki," nentis ta.