Corbyn sai 59 protsenti kõigist häältest, samal ajal kui tema lähimat konkurenti Andy Burnhamit toetas vaid 19 protsenti parteiliikmetest.

Corbyni tähelend on teinud leiboristide peavoolu kuuluva seltskonna väga murelikuks, kuna nende hinnangul võib erakonda Corbyniga oodata nišiparteiks taandumine, samal ajal parempoolne Suurbritannia ajakirjandus hõõrub aga suurest rõõmust käsi, sest usutakse, et partei on võtnud ette enesehävitusliku teekonna.

Juba 1983. aastal parlamenti valitud Corbyni vaated ei ole iial olnud saladus, ta on kogu aeg kuulunud leiboristide kõige vasakradikaalsemasse tiiba. Muu hulgas on ta igasuguse sõja vastane, nõuab suuremaid makse ja ametiühingute õiguste tugevdamist, on olnud vastu erastamistele ning nõuab nüüd tähtsate majandusharude nagu raudteede taasriigistamist. Ühtlasi ei taha ta mitte midagi kuulda ka kärpepoliitikast.

Oma vaateid on ta algusest peale levitanud arvamusartiklites ajalehes Morning Star, mis teatavasti on siiani Briti kommunistlike vaadetega inimeste häälekandja.

Corbyni soovib sõjavastasena riigi NATOst välja viia, lõpetada 2% SKT-st kaitsele kulutamine ja teha Suurbritannia tuumarelva vabaks maaks. „Peame oma tegevuse alused suunama massihävitusrelvadelt võitlusse vaesuse, ebavõrdsuse ja looduskeskkonna hävimisega ehk tegelike probleemidega tegelemisse,” kuulutas ta.

Corbynilt on öelnud ka, et Baltimaade allianssi lubamine oli vale. „Jah, ma arvan, et see oli [vale]. Oleksime pidanud minema sama teed nagu Ukrainaga 1990-ndatel, kus Venemaaga tehti mitteametlik kokkulepe, et Ukraina saab tuumarelva vabaks ja jääb blokiväliseks riigiks,” ütles Corbyn hiljutises usutluses The Guardianile.