24 teatavaks tehtud seaduseelnõust kaheksa on seotud Brexiti ja selle mõjudega erinevatele valdkondadele, vahendab BBC News.

Lisaks seaduseelnõule Euroopa Liidu reeglite muutmiseks Briti seadusteks on kavas muuta seadusandlust kaubanduse, tolli, sisserände, kalanduse, põllumajanduse, tuumaenergia ja sanktsioonide valdkonnas.

Kuninganna kõnes ei mainitud USA presidendi Donald Trumpi riigivisiiti Suurbritanniasse hiljem sel aastal, mis näib kinnitavat, et see on edasi lükatud.

Euroopa Liidust lahkumise eelnõudest tähtsaim on niinimetatud tühistamiseelnõu (Repeal Bill), mis tühistab 1972. aasta Euroopa ühenduste seaduse ja lõpetab Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni. Samuti kopeeritakse sellega kõik Euroopa Liidu seadused Briti seadusteks ning seejärel jääb parlamendi otsustada, millised alles jätta.

Valitsuse teatel jäävad samad reeglid ja seadused pärast Brexitit kehtima, kus iganes see on praktiline, suurendades eraisikute ja ettevõtete kindlustunnet.

Seaduseelnõu annab Briti parlamendile ajutised volitused parandada seadusi, mis pärast Brexitit „ei tööta asjakohaselt“, samas kui olemasolevad otsuste tegemise volitused, mis on üle antud Šotimaale, Walesile ja Põhja-Iirimaale, säilivad, mis kuulutab ette edasisi vaidlusi „pikaajalise ühise raamistiku“ üle.

Viitena muudatuste ulatuse kohta, mille Brexit kaasa toob, on tehtud ettepanek seitsme eraldi seaduse vastuvõtmiseks, et kehtestada rahvuslik poliitika võtmetähtsusega valdkondades.

Sisserände valdkonnas on eelnõus ette nähtud Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahelise vaba liikumise lõpp ning Euroopa Liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete staatuse muutmine Ühendkuningriigi seadustele alluvaks. Kuigi mingeid detaile uue süsteemi kohta pole avaldatud, väidavad ministrid, et edaspidi ollakse võimelised kontrollima numbreid ja samas meelitama ligi „kõige säravamaid ja paremaid“.

Peaminister Theresa May ütles enne kuninganna kõnet, et programm kujutab endast „Euroopa Liidust lahkumise järel Ühendkuningriiki ootavatest võimalustest kinnihaaramist“.