Surmanuhtlused hoiavad ära uusi mõrvu
The Guardian viitab nüüd aga akadeemilistele uuringutele, mille kohaselt surmanuhtlused aitavad mõrvasid vältida. Analüütikute sõnul aitab iga täideviidud hukkamine päästa 3 kuni 18 elu.
Raportid on äratanud õudust surmanuhtluse vastastes ja mitmetes teadlastes, kes püüavad uuringute andmeid ja järeldusi küsitavuse alla seada.
Praegu on uuringutel USA avalikule poliitikale vähe mõju olnud. New Jersey surmanuhtluse küsimust arutav komisjon lükkas andmed „väheveenvatena” tagasi. Kuid tulised vaidlused akadeemilistes ringkondades võivad lõpuks levida ka laiema avalikkuseni, nagu on juhtunud varemgi.
Denveris asuva Colorado ülikooli majandusprofessor Naci Morgan ütles: „Teadus teeb tõepoolest järelduse. Selles ei ole kahtlust. Järelduseks on, et ennetav mõju on olemas.”
Morgan oli kaasautoriks 2003. a tehtud vastavas uuringus ja 2006. aasta uuringus, mis vaatles esimese andmed uuesti üle ning leidis, et iga hukkamine aitas ära hoida viit mõrva ja et surmanuhtluse leevendamine tähendas viit uut mõrva. „Tulemused on karmid ning neid ei saa eirata,” ütles ta. „Ma olen surmanuhtluse vastu. Aga tulemused näitavad, et surmanuhtlus peletab kurjategijaid — mida ma siis teen, kas varjan neid?”
Tema omadega sarnanevad kümmekond teist statistilist uuringut, mis on tehtud pärast 2001. aastast ning mis näitavad preventiivset efekti. Nad kõik uurivad sama põhiteooriat — kui millegi hind (olgu see siis õuna ostmine või kellegi tapmine) muutub liiga kõrgeks, siis muudavad inimesed käitumist (lähevad õuntest mööda või hoiduvad tapmisest).
Küsimuse uurimiseks jälgiti hukkamisi ning mõrvu aastate ja osariikide või maakondade kaupa, püüdes leida surmanuhtluse mõju mõrvadele, võttes seejuures arvesse ka teisi faktoreid, nagu töötus ja sissetulek elaniku kohta, tõenäosust arreteerimiseks ja süüdimõistmiseks jne.
Järeldusteks olid teiste seas:
- 2003. aastal Emory ülikooli professorite tehtud uuringu andmete kohaselt aitab iga hukkamine ära hoia keskmiselt 18 mõrva (teised uuringud on hinnanud ennetatud mõrvade arvuks kolm, viis ja neliteist)
- Illinoisi osariigis 2000. aastal kehtestatud surmanuhtluse keeld viis järgneva nelja aasta jooksul 150 uuele mõrvale, väidab 2005. aastal Houstoni ülikoolis tehtud uuring.
- Hukkamiste kiirendamine tugevdab preventiivset efekti. Iga 2,75 aasta pealt, mille võrra surmanuhtluste järjekorda lühendatakse, suudetakse vältida üks mõrv, väidab 2004. aasta uuringus Emory ülikooli professor.
2005. aastal pandi USA-s toime 16 692 mõrva ja hoolimatut tapmist. Surmanuhtlusega hukati 60 inimest.
Uuringute järeldustele andis filosoofilise vastuse Chicago ülikooli liberaalne juuraprofessor Cass Sunstein. Surmanuhtluse kriitikuna oli ta kaasautoriks uuringule „Kas surmanuhtlus on moraalselt vajalik?”
„Kui asi on nii, et mõrvarite hukkamine aitab vältida süütute inimeste mõrvamist, siis ei ole moraalse hinnangu andmine lihtne,” ütles ta Associated Pressile. „Abolitsionistid või minutaolised surmanuhtluse suhtes skeptilised inimesed ei ole saanud adekvaatselt vaagida võimalust, et surmanuhtlus aitab päästa süütuid elusid.”
Järeldustel on olnud häälekaid kriitikuid. Mõned väidavad, et uuringute metodoloogias on tehtud sügavaid vigu, nii et tulemused on ebausaldusväärsed. Teised kriitikud ütlevad, et uuringud võtavad vääralt arvesse kõik mõrvad, selle asemel et arvestada vaid neid, mille puhul süüdimõistmine tooks kaas surmanuhtluse. Ning mõnede arvates viiakse USA-s igal aastal täide lihtsalt liialt vähe hukkamisi selleks, et mingeid järeldusi teha.
Uuringute autorid ise ütlevad, et tervitavad teaduse huvides tehtud kriitikat, kuid lisavad, et nende surmanuhtluse vastased ründavad nende tööd tulemuste, mitte vigade tõttu.
Vaidlused meenutavad 1970. aastatel peetud debatti, mil oli mõju akadeemilistest ringkondadest kaugele väljapoole.
