Kui Haugen oma tahtmist saab, on tema hukkamine Oregonis esimene 14 aasta jooksul. Psühholoog tunnistas teisipäeval, et Haugen on täiesti pädev otsustama enese sellise saatuse üle, teatab Fox News.

Ajaleht Los Angeles Times teatas, et Haugen tunnistas end 1981. aastal süüdi endise pruudi ema surnuks peksmises, sest naine olevat väidetavalt püüdnud tütart veenda aborti tegema. Haugenile mõisteti 19-aastaselt eluaegne vanglakaristus.

2003. aastal tappis Haugen koos teise kinnipeetavaga kaasvangi, pussitades viimast 84 korda ja purustades ta kolba. Haugen ja tema kaassüüdlane Jason Brumwell tapsid kaasvangi, sest arvasid, et ta kaebas valvurile nende narkootikumide tarvitamise peale.

Kaks korda süüdi mõistetud mõrvar pidi surema augustis pärast edasikaebusest loobumist. Osariigi ülemkohus tühistas aga hukkamise, väites, et asja tuleb põhjalikumalt uurida.

Kaitseadvokaadid väitsid, et Haugen kannatab haiglase tähelepanupuuduse all ja on looteeas alkoholikahjustusi saanud ning on ka muid põhjusi, miks ta on hukkamiseks süüdimatu.

Teisipäeval kuulas kohtunik Portlandi psühholoogi Richard Hultengi raportit ja tunnistusi, milles leiti, et Haugen on keskmiselt intelligentne ja tal on isiksusehäire, kuid ei kannata vaimuhaiguse käes, mis ei laseks tal teha mõistuslikke juriidilisi otsuseid.

Mais, kui kohtunik küsis Haugenilt, kas ta mõistab, mis tagajärgi surmaotsus enesega kaasa toob, vastas Haugen: „Noh, üks neist oleks see, et me ei pea seda vestlust enam kunagi pidama.“