Enne riigisekretäriks saamist töötas ta ka president Richard Nixoni kantseleiülemana viimase erruastumise ajal 1970-ndate aastate alguses. Just teda peetakse meheks, kes mõjutas Nixonit erru minema, kirjutab Washington Post.

Natuke aega pärast seda töötas ta veel kantseleiülemana ka Nixoni järeltulija Gerald Fordi alluvuses, kuid siis nimetati ta NATO Euroopa vägede ülemjuhatajaks.

Haig naasis poliitikasse 1981. aastal Roland Reagani välisministrina. Toona jäi ta eriti meelde just selle pärast, et kui Reaganile 1981. aasta märtsis atentaat tehti, läks ta Valges Majas ajakirjanike ette ja teatas, et võttis olukorra oma kontrolli alla. Toonane asepresident George Bush seenior oli sel ajal juba teel lennukiga Washingotni. Hiljem ei tahtnud paljud uskuda, et ta soovis ainult rahvast rahustada.

Haig osales ka 1988. aastal vabariikliku partei presidendi kandidaadi valimisel, kuid kaotas hiljem presidendiks valitud George Bush seeniorile.