Teise maailmasõja ajal tegutses Kononov Läti territooriumil 1. Läti partisanibrigaadi koosseisus ja juhtis 1944. aastal partisanirühma. Kahe aasta jooksul hävitas ta isiklikult 14 ešeloni inimese elavjõu ja tehnikaga. Teenete eest autasustati Kononovi Lenini ordeni ja medalitega, vahendab Läti Delfi.

27. mail 1944. aastal tappis Kononovi rühm Latgale Mazie Bati külas üheksa kohalikku elanikku, sest viimased olid Kononovi arvates sama aasta veebruaris sakslastele välja andnud 12 partisani. Üheksast tapetust viis lasti maha, neli, sealhulgas üks naine, põletati elusalt.

Tänapäeva Läti võimud hindavad seda operatsiooni sõjakuriteoks, sest tapetute hulgas oli kolm naist, kellest üks oli üheksandat kuud rase. Läti võimud arreteerisid Kononovi 1998. aastal süüdistatuna sõjakuritegudes. 2000. aastal mõisteti ta genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude eest kuueks aastaks vangi.

Samal aastal tühistati süüdimõistev otsus, sest asjaolud polnud piisavalt tõendatud. 27. juunil 2000. lasi Läti ülemkohus Kononovi vabadusse.

2001. aastal esitati Kononovile pärast täiendavat uurimist uus süüdistus. 2004. aastal mõisteti ta uuesti süüdi ja ülemkohus lükkas apellatsiooni tagasi.

2008. aastal teatas Kononovi advokaat Mihhail Joffe, et Euroopa inimõiguste kohus kuulutas Läti ülemkohtu otsuse seadusevastaseks ja Kononov nõuab vanglas veedetud aastate eest kompensatsiooni. Läti riik kaebas Euroopa inimõiguste kohtu otsuse edasi.

2010. aasta mais otsustas Euroopa inimõiguste kohtu suur kolleegium Läti riigile õiguse anda.