Suri Soome endine president Mauno Koivisto

 (56)
Tarja Halonen: Koivisto oli minu poliitiline isa
MAUNO KOIVISTO
MAUNO KOIVISTOFoto: Rauno Volmar

Täna suri 93-aastasena Mauno Henrik Koivisto, Soome president aastatel 1982-1994.

Mauno Henrik Koivisto sündis 25. novembril 1923 Turus, ta oli Soome poliitik, endine peaminister ja president aastatel 1982–1994.

Koivisto sai Eesti Vabariigilt 2001. aastal Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.

Selle aasta alguses avalikustas Koivisto abikaasa Tellervo Koivisto, et mees põeb Alzheimeri tõbe.

Naise sõnul on Mauno Koivisto pensioniaastatel aega viitnud peamiselt trammiga mööda Helsingi linna ringi sõites.

Mauno Koivisto osales paar korda nädalas Helsingi Alzheimeri liidu korraldatud päevategevuses.

Koivistod on olnud abielus juba 64 aastat.

Soome esimene naispresident Tarja Halonen tunnistas 2013. aastal laupäevalehele LP antud intervjuus, et peab Koivistod suureks eeskujuks. Järgnevalt on välja toodud katkend toona LP-s töötanud Piret Kooli intervjuust:

Seotud lood:

Me vajame ka eeskujusid. Koridori seinal jäi silma värske portree president Mauno Koivistost. Mis rolli on president Koivisto teie elus mänginud?

Vanemate sõnul olin ma noorena olnud väga radikaalne tegelane. See jätkus ka siis, kui poliitikasse tulin. Olime Erkki Tuomiojaga [välisminister, kirjanik Hella Wuolijoki lapselaps] noored radikaalsed sotsiaaldemokraadid. Kuid Mauno Koivisto kaitses meid ja ütles, et olgu pealegi teisitimõtlejad ja maailmaparandajad, kuid karjatada ei saa neid sellest hoolimata.

Koivisto antud usalduskrediit oli mulle suureks toeks ka hiljem, nii välisministeeriumis töötades kui ka presidendiametis [2000–2012]. Ta on minu n-ö poliitiline isa. See ei tähenda, et me oleme alati kõiges ühel nõul olnud, ja see tähendab, et me oleme nüüdseks juba paljudes asjades temaga samal arvamusel.

President Koivisto on suurepärane inimene ja teate, tal on 25. novembril sünnipäev. Nagu ka mu tütrel Annal. Neil on täpselt 55 aastat vahet ja president Koivisto saab nüüd 90.

Eesti jaoks on president Koivisto ka märgilise tähendusega poliitik, sest just tema ametiajal Eesti taasiseseisvus. Ometi ei olnud Soome toona nende riikide seas, kes seda sammu avalikult tunnustasid. See oli ootamatu, tekitades siiani vastamata küsimusi ja süüdistusi Koivisto aadressil. Mis oli selle taga?

Koivisto tahtis vältida olukorda, kus eesti rahvas veelgi rohkem kannataks. Ta tahtis kindla peale minekut, et te igal juhul õnnestuksite. Koivisto oli väga ettevaatlik. Ikka kohe väga ettevaatlik.

Marju Lauristin, mu hea sõber, ütles, et eestlastel olevat sama omadus. Ilmselt on see meie hõimupärand: ikka mõeldakse ärevalt samm ette – kuidas see mõjub ja mõjutab [Venemaad]?

Ent riigijuhina hoidis Koivisto juba president J. K. Paasikivi [1870–1956] maha märgitud liini: „Solidaarsus on oluline, kuid oma hoidmine on esmatähtis.”

Mulle tegi suurt meelehärmi, kuidas Koivistot selle eest materdati. Väga kõvasti, eriti just Soome ajakirjanduses.