Fordi tervis oli juba pikemat aega kehv, 2006. aasta jaanuaris viibis ta haiglas seoses raske kopsupõletikuga, talle tehti sel aastal ka kaks südameoperatsiooni, teatab Fox News.

Ford kolis Valgesse Majja peale Richard Nixoni tagasiastumist presidendiametist seoses Watergate skandaaliga. Nixoni asepresident Spiro Agnew astus 1973. aasta lõpus ametist tagasi seoses tulumaksupettusega ning Nixon nimetas oma uueks asepresidendiks Fordi.

Alates 1949. aastast kongressi esindajatekojas vabariiklaste partei saadikuna töötanud Fordil oli laitmatu maine mõõduka ja ausa inimesena. Ta vannutati asepresidendina ametisse 1973. aasta detsembris, selles ametis püsis aga vaid üheksa kuud, tõustes 1974. aastal presidendiks.

Presidendiametis andis ta oma kauaaegsele lähedasele sõbrale Nixonile täieliku amnestia seoses Watergate’i skandaaliga. Otsus oli väga ebapopulaarne ning üks põhjuseid, miks Ford kaotas 1976. aastal valimised demokraadile Jimmy Carterile.

Fordi ametiaega kurnas ka halb majandusseis ning energiakriisist tingitud hinnašokk. Tema valitsemise ajal vähendati mõõdukalt makse ning riigieelarve kulutusi ning vähendati riiklikku regulatsiooni ja keskvalitsuse suurust.

Välispoliitika vallas pooldas Ford USA jätkuvat sõjalist kohalolekut Kagu-Aasias, kuid demokraatide kontrolli all olev kongress ei võimaldanud seda.

Fordile tehti tema lühikese ametisoleku ajal kaks tapmiskatset, mõlemad naiste poolt tema visiitidel California osariiki.

Ford võitis napilt California kuberneri Ronald Reaganit Vabariikliku partei presidendikandidaadiks saades. Valimised kaotas ta aga ülinapilt Jimmy Carterile, kes omakorda kaotas 1980. aastal valimised Reaganile.

Fordil oli abikaasa Elizabethiga neli last.