Jeltsin oli surres 76 aastane. Surma ametlikuks põhjuseks oli südame-veresoonkonna progresseeruv polüorgaaniline puudulikkus, st kõigi siseorganite funktsioonide rike, mille kutsus esile südame-veresoonkonna haigus.

Boriss Jeltsin sündis 1931. aasta 1. veebruaril Sverdlovski oblastis Butka külas. Maainimeste peres sündinud Jeltsin jõudis võimu tippu läbi kommunistliku partei hierarhia.

Temast sai parteisekretär Sverdlovskis. 1985. aastal kutsus Mihhail Gorbatšov Jeltsini Moskvat juhtima, kus ta eduka rahvamehena ajas marru partei vana kaardiväe. Kui Gorbatšov ise teda ründama asus, lahkus Jeltsin 1988. aastal poliitbüroost ning kahe aasta pärast ka kommunistlikust parteist, säilitades samas oma populaarsuse.

Jeltsinist oli üks Nõukogude Liidu likvideerimise algatajaid.

1991. aastal valiti ta esimeseks Venemaa presidendiks, mis oli tol hetkel tegelikult titulaaramet. Temast sai sõltumatu Venemaa esimene demokraatlikult valitud president pärast seda, kui Mihhail Gorbatšov NSVL riigipea kohalt 1991. aasta detsembris tagasi astus. Jeltsin keelas Kommunistliku Partei tegevuse Venemaal.

Kahe aasta pärast oli Venemaa parlament taas piiramisrõngas, kuid nüüd saatis tankid president Jeltsin ise, keda ärritasid parlamenti sulgunud oponendid.

1994. aastal algas esimene Tšetšeenia sõda. Liberaalsete venelaste meelest oli see ebainimlik, rahvuslaste meelest ebatõhus.

Venemaal lokkasid kuriteod ja korruptsioon. Taaselustati Kommunistlik Partei.

1996. aasta presidendivalimiste eel alustas Jeltsin taas hämmastavat poliitilist tõusu. Ta kutsus Tšetšeenia mässulised Kremlisse sõda lõpetama, juhtis energiapoliitikat ning eelkõige näis ise välja terve ja jõulisena. Valimistulemused olid triumf.

1996. aasta novembris tehti talle aga südameoperatsioon Moskva haiglas. Kaks kuud hiljem jäi ta tõsiselt kopsupõletikku. Kogu ülejäänud elu oli Jeltsini tervis ebakindel ning sundis teda nädalaiks vaateväljalt kaduma. Tema kaaskond muutus intriigide pesaks, kuna võisteldi võimu pärast.

Impulsiivne Jeltsin oli ennustamatu poliitik. 1998. aasta majanduskrahhi järel vallandas ta peaministri ning 1999. aastal veel kaks peaministrit.

1999. aasta augustis sai endisest luuretöötajast Putinist valitsusjuht. Neli kuud hiljem tõusis ta presidenditoolile.

Putin käivitas uuesti sõja Tšetšeenias. Tuhanded inimese hukkusid ning jäid kodutuks, kui armee püüdis kätte maksta 1996. aasta nurjumise eest. Kogu maailm oli Venemaa rünnakute raevust šokis.

Tšetšeenia sõda välja jättes oli Jeltsini valitsusaeg üldiselt rahulik ning ta suutis juhtida muutusi riigis vähema ohvrite arvuga, kui kardeti.

Tema võimuloleku aeg soosis aga „kauboikapitalismi” ja nn oligarhide teket, mis tähendas suurte varade koondumist väikese ärimeeste rühma kätesse.