Eesti
Eesti asukoht muudab ta Venemaa julgeoleku seisukohalt ülimalt tähtsaks, kirjutab Stratfor. Eesti asub Põhja-Euroopa lauskmaal traditsioonilisel rünnakusuunal läänest ja põhjast ning Peterburi lähedal. Samuti asub Eesti Soome lahe kaldal ja võib takistada väljapääsu Läänemerele.
Venemaa võimalikud hoovad Eesti üle kontrolli saavutamiseks:
Poliitiline: Venemaal on sidemed opositsioonilise Keskerakonnaga (peamine partei, mida etnilised venelased Eestis toetavad) ja selle juhi Edgar Savisaarega. Moskval on vaid piiratud sidemeid muu eliidiga poliitikas, äris ja julgeolekuvallas.
Sotsiaalne: Eestis on arvukas etniline vene vähemus (umbes 25 protsenti elanikkonnast). 10-15 protsenti riigi elanikkonnast on Vene õigeusku.
Julgeolekualane: Eesti on NATO innukas liige ning väljaspool Venemaa liitlassüsteemi. Vene väed ümbritsevad aga Eestit – 23 000 asub Kaliningradis ja 8000 Peterburi lähedal. Veel tuhandeid õpetatakse sealsamas välja ja nad roteeruvad nendes piirkondades. Eestis on mitmeid vene rahvuslaste liikumisi ning Eestit on tabanud küberrünnakud, mille jäljed viivad Venemaale.
Majanduslik: Venemaa kontrollib enam kui kolmandikku Eesti energiafirmast Eesti Gaas. Eesti impordib kogu maagaasi Venemaalt, kuigi see moodustab vaid kümme protsenti Eesti energiatarbimisest, sest Eesti toodab ise põlevkivi- ja taastuvenergiat.
Venemaa õnnestumised, takistused ja ambitsioonid
Sõjaliselt on Venemaa näidanud oma tugevust laiemas Läänemere regioonis aastatel 2010-2012 kahe Mistral-klassi helikopterikandja ostmisega Prantsusmaalt ning sõjalise kohaloleku suurendamisega Kaliningradi enklaavis ja Peterburi ümbruses, kirjutab Stratfor.
Eesti liitus 2011. aastal eurotsooniga, suurendades oma majanduslikku lõimumist Euroopa Liiduga. Veelgi enam, Venemaa kaotas poliitilist mõju Eestis, kui Keskerakond kaotas 2011. aasta parlamendivalimistel parlamendis kohti, kuigi ta on endiselt suurim erakond väljaspool valitsevat koalitsiooni ja kokkuvõttes suuruselt teine.
Venemaa üldine strateegia on Stratfori hinnangul NATO lõhestatuna hoidmine, et takistada alliansil Eesti suhtes aktiivsemaks muutumist ja rohkemate kohustuste võtmist. Moskva üritab Eestit neutraliseerida või nõrgendada väljastpoolt tulevat toetust. Osa sellest strateegiast on Balti riikide ühiste majandus- ja energiaprojektide (eriti vedeldatud maagaasihoidla ehitamise) ja raudteeprojektide (eriti Euroopa Liidule orienteeritud Rail Baltica) takistamine.