USA eraluureagentuur Stratfor kirjutab oma ülevaates, et Balti riigid on oma väiksuse tõttu haavatavad ja Venemaale otsustava tähtsusega nende asukoha tõttu Põhja-Euroopa lauskmaal. NATO ja Euroopa Liidu liikmelisuse tõttu on nende oma orbiidile tagasi saamine Venemaa jaoks kõige keerulisem. Eesti ja Läti märkimisväärne vene vähemus annab Moskvale sillapea, eriti Lätis, kuid Leedu on raskem pähkel.
Eesti
Eesti asukoht muudab ta Venemaa julgeoleku seisukohalt ülimalt tähtsaks, kirjutab Stratfor. Eesti asub Põhja-Euroopa lauskmaal traditsioonilisel rünnakusuunal läänest ja põhjast ning Peterburi lähedal. Samuti asub Eesti Soome lahe kaldal ja võib takistada väljapääsu Läänemerele.
Venemaa võimalikud hoovad Eesti üle kontrolli saavutamiseks:
Poliitiline: Venemaal on sidemed opositsioonilise Keskerakonnaga (peamine partei, mida etnilised venelased Eestis toetavad) ja selle juhi Edgar Savisaarega. Moskval on vaid piiratud sidemeid muu eliidiga poliitikas, äris ja julgeolekuvallas.
Sotsiaalne: Eestis on arvukas etniline vene vähemus (umbes 25 protsenti elanikkonnast). 10-15 protsenti riigi elanikkonnast on Vene õigeusku.
Julgeolekualane: Eesti on NATO innukas liige ning väljaspool Venemaa liitlassüsteemi. Vene väed ümbritsevad aga Eestit – 23 000 asub Kaliningradis ja 8000 Peterburi lähedal. Veel tuhandeid õpetatakse sealsamas välja ja nad roteeruvad nendes piirkondades. Eestis on mitmeid vene rahvuslaste liikumisi ning Eestit on tabanud küberrünnakud, mille jäljed viivad Venemaale.
Majanduslik: Venemaa kontrollib enam kui kolmandikku Eesti energiafirmast Eesti Gaas. Eesti impordib kogu maagaasi Venemaalt, kuigi see moodustab vaid kümme protsenti Eesti energiatarbimisest, sest Eesti toodab ise põlevkivi- ja taastuvenergiat.
Venemaa õnnestumised, takistused ja ambitsioonid
Sõjaliselt on Venemaa näidanud oma tugevust laiemas Läänemere regioonis aastatel 2010-2012 kahe Mistral-klassi helikopterikandja ostmisega Prantsusmaalt ning sõjalise kohaloleku suurendamisega Kaliningradi enklaavis ja Peterburi ümbruses, kirjutab Stratfor.
Eesti liitus 2011. aastal eurotsooniga, suurendades oma majanduslikku lõimumist Euroopa Liiduga. Veelgi enam, Venemaa kaotas poliitilist mõju Eestis, kui Keskerakond kaotas 2011. aasta parlamendivalimistel parlamendis kohti, kuigi ta on endiselt suurim erakond väljaspool valitsevat koalitsiooni ja kokkuvõttes suuruselt teine.
Venemaa üldine strateegia on Stratfori hinnangul NATO lõhestatuna hoidmine, et takistada alliansil Eesti suhtes aktiivsemaks muutumist ja rohkemate kohustuste võtmist. Moskva üritab Eestit neutraliseerida või nõrgendada väljastpoolt tulevat toetust. Osa sellest strateegiast on Balti riikide ühiste majandus- ja energiaprojektide (eriti vedeldatud maagaasihoidla ehitamise) ja raudteeprojektide (eriti Euroopa Liidule orienteeritud Rail Baltica) takistamine.
Eesti positsioon ja strateegia
Eesti on pisike riik 1,3 miljoni elanikuga, mis asub geograafiliselt haavatavas kohas, kirjutab Stratfor. Riigi suurus ja asukoht on muutnud Eesti jaoks vajalikuks välise tugeva kaitsja olemasolu suveräänsuse ja iseseisvuse säilitamiseks. Eesti on pöördunud lääne, eriti Euroopa Liidu ja NATO poole, mis on Eesti jaoks eelistatavamad liidud kui kahepoolsed suhted tugevamate riikidega või Venemaa domineeritud ühendused. NATO on eriti tähtis Eesti julgeoleku tagamisel, kui Venemaa oma uut tõusu jätkab. Eesti reformis oma majanduse, et saada eurotsooni liikmeks ning on üritanud arendada oma tehnoloogiasektorit, et NATO võtaks rohkem kohustusi Eesti kaitsmisel, eriti Tallinnas asuva küberjulgeolekukeskuse kaudu.
Eesti teab aga Stratfori hinnangul, et ei tohi olla Venemaa vastu liiga vaenulik geograafilise läheduse ja suure vene vähemuse tõttu. Eesti ajab Moskva suunas nüansirikkamat poliitikat kui Leedu (kes on agressiivsem) ja Läti (kes on koostöövalmim). Eesti eurotsooni liikmelisus piirab Venemaa strateegilisi majanduslikke mõjutamisvõimalusi (peale energiavarustuse, mis on samuti piiratud Eesti oma energiatootmise tõttu). Eesti on majanduslikult ja rahanduslikult rohkem lõimunud Soome ja Rootsi kui Balti naabritega. Samas kaldub Eesti vähem otseselt vastu seisma Venemaa energiapoliitikale ning üritab minimaliseerida vastasseisu etniliste kogukondade vahel riigis.
Eesti mitteagressiivne suhtumine Venemaasse ja Moskva raskused sekkumisel Eesti majandus- ja poliitikaellu tähendavad seda, et Venemaa uus tõus ei mõjuta keskmise pikkusega ajaperioodil märkimisväärselt Moskva ja Tallinna suhteid. Venemaa jätkab aga Balti ühtsuse lõhkumist ning Balti riikide isoleerimist teineteisest ja NATO-st, kirjutab Stratfor.
Läti
Läti puhul toob Stratfor poliitilise mõjutusvahendina välja Vene-meelse erakonna Üksmeele Keskus, mida juhib Riia linnapea Nils Ušakovs. Moskval on ka sidemeid Läti ärieliidiga. Sotsiaalse hoovana nimetab Stratfor 27 protsendi suurust venekeelset elanikkonda. Julgeolekualase olukorra puhul mingeid erinevusi võrreldes Eestiga ei ole. Majanduslikult kontrollib Venemaa aga kolmandikku Läti energiafirmast Latvijas Gāze ning varustab riiki 100 protsendiga maagaasist ja enamikuga naftast.
2011. aastal saavutas Venemaa Stratfori teatel Lätis poliitilist edu, kui Üksmeele Keskus võitis parlamendivalimistel kõige rohkem kohti, kuigi jäeti valimiskoalitsioonist välja. Venemaa on sõlminud Lätiga majanduslikke lepinguid ning peetakse läbirääkimisi Moskva-Riia raudteeprojekti üle, millest Läti on rohkem huvitatud kui Rail Balticast.
Venemaa püüab Üksmeele Keskust tugevdada, külvates Lätis ebastabiilsust (meeleavaldused, keelereferendum). Venemaa üritab lõhkuda Balti ühtsust, sõlmides Lätiga rohkem majanduslikke lepinguid, luues mulje partnerlusest, kirjutab Stratfor.
Läti valitsus on üritanud Venemaa poliitilist mõju iga hinna eest vähendada. Suurim parlamendierakond Üksmeele Keskus jäeti koalitsioonist välja. 2011. aastal oli selle tulemus nõrk valitsus.
Läti on Stratfori teatel suuremas sõltuvuses Vene energiast kui Eesti ning tal on vähem manööverdamisruumi kui Leedul. Siiski on Läti liitlassuhetes läänega ning tal on tugevad kahepoolsed suhted Soome ja Rootsiga.
Arvestades nõrga valitsuse ning Venemaa poliitiliste ja sotsiaalsete võitudega, on 2012. aasta Lätis rahutu. Venemaa suudab takistada Balti ja teisi regionaalseid projekte, mis on mõeldud Läti Venemaast eemale meelitamiseks, kuid ei suuda siiski muuta Läti lääne orientatsiooni strateegilisemas mõttes, kirjutab Stratfor.
Leedu
Leedu ärieliidiga on Venemaal vaid piiratud sidemed ning Vene mõju all on marginaalsed parteid, millel pole parlamendis esindatust, kirjutab Stratfor. Leedu elanikkonnast on venekeelseid ainult kümme protsenti. Leedut ümbritsevad Vene väed Kaliningradis ja Peterburi ümbruses ning Venemaa liitlase Valgevene väed. Venemaa kontrollib 37 protsenti Leedu energiafirmast Lietuvos Dujos ning varustab riiki 100 protsendi maagaasi ja enamiku naftaga.
Leedu on Venemaale agressiivselt vastu astunud ning algatanud Kolmanda Energia Paketi ja Gazpromi kohtusse kaevanud. Leedu püüab ehitada vedeldatud maagaasi hoidlat ja uut tuumaelektrijaama, kuigi Venemaa takistab seda projekti tuumajaamade ehitamisega Kaliningradi ja Valgevenesse.
Nagu mujal Balti riikides üritab Venemaa ka Leedus takistada Balti riikide ühiseid majanduslikke, energiaalaseid ja raudteeprojekte. Leedut püütakse neutraliseerida ja nõrgendada toetust Leedule väljastpoolt, eriti Saksamaalt.
Leedu on Stratfori sõnul Balti riikide seas unikaalne omariikluse traditsiooni poolest ning on ajalooliselt Venemaaga konkureerinud Valgevenes ja Ukrainas. Lisaks sellele on Leedu rohkem orienteeritud (geopoliitiliselt ja majanduslikult) Ida- ja Kesk-Euroopale kui Balti riikidele ja Skandinaaviale. Suhteliselt väikesearvuline venekeelne elanikkond ei anna Moskvale Leedu üle samasugust mõjuvõimu kui Eestis ja Lätis. Seetõttu astub Leedu valitsus Moskvale kergemini vastu ning tal on poliitilised sidemed Ida-Euroopas (Valgevene opositsiooni toetamine).
Väikeriigina otsib Leedu regionaalseid liitlasi Moskva vastu. Koos Poolaga on Leedu püüdnud vastu seista Vene mõjule Valgevenes ja Ukrainas, kuid seda on takistanud traditsioonilised kultuurilised ja ajaloolised pinged Leedu ja Poola vahel. Leedu strateegia Venemaa suunal on Stratfori hinnangul olnud vastasseisule minev, Leedu on tagasi lükanud igasugused Moskva algatused majanduslikus ja poliitilises sfääris ning püüdnud Venemaa saavutusi laiemas regioonis vähendada.
Stratfori hinnangul on Venemaal keeruline otseteid Leetu leida, sest tema hoovad seal on üsna nõrgad. Selle asemel nõrgestab Venemaa regionaalset ja institutsionaalset toetust Leedule NATO, Poola ja teiste Balti riikide poolt. See tekitab kahe riigi vahel kasvavaid pingeid, mis võivad viia otsese vastasseisuni, kuigi selle sõjaline lahendus ei ole tõenäoline, kirjutab Stratfor.
