Stonehenge'is tähistati pööripäeva

Iidse Stonehenge'i kiviringi juures Inglismaal tervitasid tuhanded inimesed ja käputäis druiide reedel tantsude, trummipõrina ja vilepuhumisega suvist pööripäeva.

Kuigi enamus inglasi koperdas varavalges voodist teleka ette, et Inglismaa-Brasiilia jalgpallimatši vaadata, leidus siiski üle 16.000 sellise, kes eelistasid sõita Salisbury tasandikule Lõuna-Inglismaal Wiltshire'is, et aasta pikimat päeva tähistada.

"Suurepärane on tulla selle mittekorporatiivse avaliku monumendi juurde ja sellise energiaga pidutseda, kui päike on oma kõrgeimas punktis," kinnitas 37-aastane Jane Parker, kaks leegitsevat þongleerimisnuia käes.

Pidustused algasid neljapäeval, mil kirju seltskond spiritiste, druiide ja lapsevankreid lükkavaid rastapatsidega emasid saabus kasutama aasta ainsat võimalust Stonehenge'i kivisammaste vahel kõndida.

Kuid õhus oli rohkem kanepisuitsu kui loitse.

"Ma arvan, et enamus inimesi on siin vaimsel otsingul ja isegi need, kes ei ole, võivad siit tarkust leida," ütles Brian Earthspoon, ettevõtmise mitteametlik kõnemees.

See oli alles kolmas kord pärast 1985. aastat, kus Stonehenge'i juures on pööripäeva tähistatud. Nimelt keelas maailma kultuuripärandi nimekirja kuuluva Stonehenge'i valvaja English Heritage 1985. aastal pööripäevapidustused ära. Järgnesid politsei ja palverändurite ägedad kokkupõrked. Sestsaadik on ligipääs 3.000-1.600 aastat e.Kr. ehitatud rajatisele piiratud, kuid pööripäeval tuleb sinna siiski tuhandeid inimesi.

Senini pole otsusele jõutud, milleks massiivne kiviring õieti ehitati - oli see tempel, matusepaik või kalender või teenis korraga mitut eesmärki.

Igatahes on tegu Suurbritannia ühe populaarsema mälestusmärgiga, mida külastab aastas umbes miljon inimest.