Stockholmis on tänavu maha lastud kokku 16 inimest
Rootsis Stockholmi läänis on sel aastal kokku maha lastud 16 inimest ja umbes 30 on haavata saanud.
Pärast juunit on Stockholmi läänis erinevates gängide vahelistes arveteõiendamistes tapetud kokku 11 inimest. Kedagi ei ole vahi alla jäetud, teatas ajaleht Dagens Nyheter, vahendab Yle Uutiset.
„Ma olen mures, et meie lahendamisprotsent on madal. Aga see tuleb sellest, et need juhtumid on väga keerulised. Need on tihti organiseeritud ja nendes kasutatakse noort tegijat, kes ei ole politseile tuttav. Talle antakse relv, autod ja korterid,” ütles politseiülem Robert Karlsson Dagens Nyheterile.
Stockholmi politsei on saanud mõrvade lahendamiseks täiendust muudest piirkondadest ja keskkriminaalpolitseilt.
Politsei usub, et neli mõrva on seotud Stockholmist loodes asuva Solna kommuuni Järva piirkonna jõukude vahelise konfliktiga. Järva ümbruses asuvad Rinkeby, Husby, Akalla ja Tensta magalapiirkonnad.
Husby ja Tensta gängide vaheline kättemaksuspiraal sai ilmselt alguse siis, kui 21-aastane Husby mees 1. juulil ühes Tensta pargis surnuks peksti.
Politsei kahtlustab, et ohvri sõbrad on seejärel toime pannud tulistamisi, milles on hukkunud kaks noort meest. Tenstalased on omakorda kätte maksnud ja lasknud maha ühe mehe.
Viis muud linna erinevates osades maha lastud meest on olnud 18-29-aastased. Miski ei viita sellele, et juhtumid oleksid olnud omavahel seotud. Ohvrid on olnud politseile varasemast tuttavad.
Kõige rohkem sai tähelepanu 12-aastase tüdruku surm augustis Norsborgi tankla juures. Tüdruk oli väljas koeraga jalutamas.
Tulistaja sõitis kohale varastatud autoga ja avas tule ilmselt kahe oma vaenlase pihta, kes pihta ei saanud. Kuulid tabasid aga tüdrukut.
„Meid on umbes kolmkümmend politseinikku, kes seda juhtumit uurivad. Teistele küsimustele ei taha ma vastata,” kommenteeris selle kuriteo juurdluse juht Lukas Molander Dagens Nyheterile.
Tänavu on Stockholmis kokku maha lastud 16 inimest ja umbes 30 on saanud kuulihaavu. Eelmisel aastal oli mõrvaohvrite arv 17 ja 2018. aastal 11.
Politseiülem Karlsson rõhutas, et politsei on konfiskeerinud tänavu jõukudelt väga palju relvi, narkootikume ja raha. Tema sõnul on see märk sellest, et politsei pikaajaline strateegia hakkab tulemusi andma.
„Lisaks oleme vangistanud kümmekond kuritegelike jõukude juhtfiguuri. Paradoksaalne küll, aga see võib viia mõrvade ja mõrvakatsete lisandumiseni, kui gängides on tühikuid, mis püütakse täita,” ütles Karlsson.
Kriminoloog Sven Granath usub aga, et vägivalla kasvu seletab see, et tegijad on vabaduses.
„Kurjategijad karistavad süüdlasi ise. See ilmselt seletab, miks surmani viinud tulistamisi on nii palju,” ütles Granath Dagens Nyheterile.
