“Selles olin ma küll kindel, et Stalin teadis Philbyst, kes oli üks meie silmapaistvamaid luurajaid. Ehkki Kimi tegelikku nime varjati alati agendinimede taha,” rääkis spiooni lesk usutluses ajalehele Versija.

“Ning ma võin kinnitada, et elades väljaspool Nõukogude Liitu, ei teadnud ta stalinlikest repressioonidest peaaegu midagi ning tõe teada saamine vapustas teda sügavalt.”

Naise sõnul ei tundnud ta luuraja abikaasana KGB poolt mingit survet.

“Minult ei nõutud mingeid allkirju, keegi ei pidanud minuga iialgi mingeid vestlusi. Ehkki ma tean, et KGB polnud Kimi valikust sugugi vaimustatud. Minu isikut uuriti põhjalikult, ent mingit survet ma ei tundnud. Praegu see tundub mulle veider, sest mu sõprade hulgas oli isegi teisitimõtlejaid. Muide, minu lähedane sõbratar oli kirjanik Lev Kopelevi tütar, samuti tundsin ma inimõiguslast Ljudmila Aleksejevat.

Philby neljanda abikaasa Rufina sõnul kiitis tema mees väga KGB esimeest Juri Andropovit. “Mees rääkis mulle kokkusaamistest Andropoviga, kes Kimile väga meeldis. Ta rääkis, et KGB šeff on tark, sügav inimene, et ta mõistab asju õigesti ja haarab kõike lennult, temaga oli äärmiselt huvitav professionaalsetel teemadel vestelda.”

Kim Philby kuulus nõndanimetatud Cambridge’i viisikusse — 1930.-1940. aastatel nõukogude eriteenistustega aktiivselt koostööd teinud Briti luurajate rühma.

Harold Adrian Russell (Kim) Philby sündis 1. jaanuaril 1912. aastal Indias Briti ametniku peres. Kim õppis elitaarses Westminsteri koolis ning asus 1929. aastal õppima Cambridge’i ülikooli Trinity kolledžisse.

Philby vaated äratasid põranda all tegutsenud nõukogude luuraja Arnold Deutschi tähelepanu. 1933. aastal kaasas nõukogude luure Philby salajasele koostööle. 1940. aastal asus Philby residentuuri soovitusel tööle Briti salaluuresse (SIS). 1947. aasta suvel lähetati Istanbuli, kus töötas Briti luureresidendina 1949. aastani. Aastatel 1949-1951 juhtis Washingtonis Briti salaluure sidemissiooni. Sõlmis kontakte CIA ja FBI juhtidega, sealhulgas luureülem Allen Dullese ja Edgar Hooveriga. Koordineeris Ameerika ja Briti eriteenistuste tegevust võitluses “kommunismiohuga”.

1951. aastal sattus Philby pärast kahe teise Cambridge’i viisiku liikme — Donald Macleani ja Guy Burgessi sissekukkumist USA ja Inglise eriteenistuste kahtluse alla. 1956. aastal lähetati ta ajakirjaniku sildi all Beirutisse.

Seoses sissekukkumisohuga lahkus Philby 1963. aasta algul nõukogude luure abiga salaja Beirutist ja saabus Moskvasse. Töötas aastatel 1963-1988 konsultandina välisluure alal, osales luurajate ettevalmistamisel. Suri 11. mail 1988. aastal. On pälvinud mitmed nõukogude autasusid.