Šoti poliitik toob Eesti kasulõikamise EL-ist Šotimaale eeskujuks, kuid on vastu Briti vägede siia paigutamisele

Šoti rahvuspartei (SNP) poliitik Kenny MacAskill, kes on endine Šoti parlamendi liige ja justiitsminister, toob Eesti Šotimaale eeskujuks kui väikese riigi, kellele Euroopa Liit on kasu toonud.

„Ma naasin just sõbra pulma-aastapäevalt Eestist. 20 aastaga pärast seda, kui ma seda maad esimest korda külastasin, on muutus olnud märkimisväärne. Siis oli Nõukogude ikkest möödunud vaid viis aastat ja tema kohal rippus kommunismi rüü. Nüüd on see elav riik, mis on EL-i omaks võtnud ja sellest kasu lõiganud. Veel üks näide väikesest riigist, mis saab liikmelisusest kasu. Veel midagi Šotimaale õppimiseks,“ kirjutab MacAskill Glasgow’ ajalehes The Herald.

MacAskill kirjutab, et Eesti on vältinud vene kolonisatsiooni tõttu peaaegu Lääne-Leningradiks muutumist ja näib nüüd peaaegu Lõuna-Helsingina.

MacAskilli sõnul on Eesti ühinenud euroalaga ilma märgatavate probleemideta, olles enne seda kasutanud oma alguses Saksa marga ja siis euroga seotud valuutat, mis annab tunnistust erinevatest avatud olevatest valikutest Šotimaa jaoks.

„Oli irooniline, et ma saabusin pärast Brexiti-hääletust, aga enne 650 Briti sõduri saatmist sinna osana NATO uuest vägede paigutamisest Venemaa piiridele. Tundub kummalise prioriteetide järjekorrana võtta noortelt eestlastelt õigus Ühendkuningriigi piires töötada, mis edendaks meie majandust, kuid samas saata Briti väed Eesti piiridele, mis võib olla eelmäng kolmandale maailmasõjale. Ometi on see Ühendkuningriigis praegune seis,“ kirjutab MacAskill. „Minu sõber seal on eestlasega abielus šotlane. Tema tütar on omakorda abielus rootslasega. Tütar rääkis mulle, et räägib oma lastega eesti keelt ja nende isa rootsi keelt. Omavahel ja laste juuresolekul räägivad nad inglise keelt. Need lapsed kasvavad üles mitte ainult kaks-, vaid kolmkeelsetena veel enne kui hakkavad koolis keeli õppima. Kindlasti on nemad sedasorti inimesed, kes lisaksid suurt väärtust meie ühiskonnale, rääkimata meie majandusest.“

650 sõduri paigutamine Eestisse ei ole MacAskilli sõnul aga piisav Venemaa rünnaku peatamiseks, kuid on piisav Ühendkuningriigi konflikti tõmbamiseks.

„Venemaa ümberpiiramine on kontraproduktiivne ja viib külma sõja naasmiseni, kuigi tõkked on nüüd Berliini müürist palju kaugemal. Külastades Tallinnas okupatsioonide muuseumi sai selgeks, et nõukogulased lahkusid 1991. aastal Eestist rahumeelselt rohkem Venemaalt lähtuvate sotsiaalsete ja majanduslike probleemide kui välise ohu tõttu. Venemaa-vastased sanktsioonid töötavad ja madalaks jääva nafta hinna tõttu majandusprobleemid kuhjuvad,“ kirjutab MacAskill. „Kindlasti on parem parandada Eesti majandust EL-i sees, kui lihtsalt relvastuda sellest väljastpoolt lähtuvate ohtude vastu, mis muudab Brexiti-hääletuse ja vägede paigutamise veelgi väärastunumaks. Minu ja paljude teiste jaoks on vana EL palju eelistatavam kui uus külm sõda.“