Soomes levib avalik tänavarassism: sõim, sülitamine, kommenteerimine
„Ma ei astu siia enam sisse, sest siin on mingid neegrid vastas,“ jutustab poekassas töötav naine kliendi sõimust Facebookis, vahendab Helsingin Sanomat.
„Naine ütles, et minu vastu ei pea olema viisakas. „Sest sina ei ole soomlane,““ rääkis Helsingis elav naine metroos sõitmisest.
Sotsiaalmeedias levib viimasel ajal tülgastavaid lugusid Helsingi piirkonna sisserändajataustaga elanike kogetud sõimu kohta.
„Avalik rassism on selgelt lisandunud,“ ütleb Helsingi ülikooli sotsioloog Creutz. „Seda esineb sõimuna, aga ka avaliku vägivallaga ähvardamisena.“
Rassism on lisandunud eriti viimase kolme aasta jooksul, märgib Taponen.
„See on selline sõim, sülitamine. Täiesti tavalised inimesed võivad kommenteerida nahavärvi või riietust,“ kirjeldab Taponen praegust olukorda.
Seda rassismi pole näha statistikas, vaid sellest saab rääkida sisserändajataustaga inimeste kogemustele toetudes. „Nad ei teata sellistest asjadest väga kergesti politseile, sest mõnedes sisserändajate kogukondades ei usaldata politseid väga,“ ütleb Taponen.
2014. aastal kümnes Euroopa linnas läbi viidud uuringus („Somaallased Euroopas“) läks Helsingil üsna kehvasti.
„Helsingis oli somaallaste suhtes rohkem diskrimineerimist kui üheski teises võrreldud linnas,“ ütleb Taponen.
Olukorrale on mitu põhjust. Creutz süüdistab osaliselt Põlissoomlaste esiletõusu. Creutzi hinnangul tundus erakonna populaarsuse kasv andvat mõnedele inimgruppidele loa avalikuks rassismiks.
Varem arutati seda teemat kirglikult internetis. Siis hakkas rohkem pagulasi tulema ja rassism muutus kiiresti igapäevaseks, kirjeldab Creutz.
Nüüd välja lööva rassismi juured on Creutzi sõnul sügavad ja on kinni Euroopa ajaloos.
„Rassistlikud ettekujutused on väga vanad ning elavad sotsiaalses ja ajaloolises mälus. Need aktiveeruvad vastavalt olukorrale. Sama nähtust on näha Euroopas igal pool,“ seletab Creutz.
Taponeni sõnul tuleb vihakõnesse tänaval ja sotsiaalmeedias järjekindlalt sekkuda. Taponen leiab, et teatavad tänavapatrullid ainult suurendavad turvatunde puudumist.
„Sellised tänavapatrullid, mis on suunatud vaid teatud rahvarühmade vastu, ei ole soovitavad. Nii rasketel aegadel ei peaks pinget teiste inimeste peal välja elama,“ ütleb Taponen.
Creutz sooviks Soome juhtidelt selget rassismist distantseerumist. „Kuidas on võimalik, et Soome-suguses riigis, kus on kõrge haridustase, räägitakse äärmiselt rassistlikul viisil? See oleks nagu salongikõlblikuks muutunud ja see on väga murettekitav.“
