Õiguskantslerile kaebas Lipponeni tegevuse peale esmaspäeval eraisik, kes on idakaubanduse vallas mõjuka konsultatsioonifirma juht. Teisipäeva hommikul ei õnnestunud temalt kommentaari saada, kirjutab Turun Sanomat.

Lipponeni vestlustest USA suursaadikuga tekkis skandaal pärast seda, kui Venemaa meediasse oli lekkinud WikiLeaksi kaudu selle kohta informatsiooni. Soomes on nüüd ilmnenud, et Lipponen ei saanud oma informatsiooni president Halonenilt ega tegutsenud viimase ülesandel.

Põhiseaduse järgi on parlamendi spiiker Soome riiklikus protokollis kohe presidendi järel teisel kohal, kuid tal ei ole välispoliitilist võimu.

Samalaadne leke Nõukogude Liidu juhtkonna ja president Urho Kekkoneni vestlustest viis 1972.-1973. aastal kohtuprotsessini, kahe ametniku trahvimise ja ühe ministri tagasiastumiseni.

Välispoliitiline infoleke presidendi kantseleist opositsioonile viis 2003. aastal aga just ametisse astunud peaministri Anneli Jäätteenmäki tagasiastumiseni. Siis olid Lipponeni vestlused lekke sisuks.