Palkade avalikustamine ohjeldaks palkade maksmist ülemustele meeldimise alusel, kui kõikide töö ja palga suhe on töökollektiivile võrdlemiseks nähtav. See aitaks naistel ja teistel väiksemapalgalistel, näiteks sisserändajatel, saada paremat palka, vahendab Yle Uutiset.
Kui palga kujunemise põhjused ja töökoha palgatasemed ei ole töötajatele teada, ei saa nad ka teada, kuidas nad võivad oma palka mõjutada.
Naiste palgad on Soomes raporti järgi üle 16 protsendi meeste omadest väiksemad.
„Võttes arvesse, et palgavõrdsuse realiseerumise keskne takistus on palgainformatsiooni puudumine, võib väita, et palga avalikustamise laiendamine on vältimatu palgadiskrimineerimise ärahoidmiseks,” märgib Maarianvaara.
Soomlased teavad oma lähimate kolleegide palku teistest eurooplastest paremini. Teisalt suhtuvad nad keskmiste palkade avalikustamisesse töökohas kriitiliselt.
Üldiselt toetavad palkade avalikustamise suurendamist ametnikud, juhid, kõrgelt haritud ja need, kes on juba kolleegide palkadest teadlikud.
„Kui tasustamisega seotud asju ei arutata organisatsioonis avalikult, ei saa areneda ka palgateadlikkus. Teadlikkuse puudumine vähendab omakorda palgaga rahulolu ja tasustamise motiveerivust,” öeldakse raportis.
Teadlikkust töökohtades ei üritata aga suurendada. Näiteks sellest, kuidas palgad erinevate tööde eest kujunevad, ei räägita.
Raporti järgi võidaks palkade avalikustamist korraldada kolmel viisil: võttes vastu seaduse, leppides kokku tööturu osapoolte vahel või pidades läbirääkimisi töökohtadel.
Volinik peab seadust efektiivseimaks viisiks, sest see puudutaks kõiki töökohti ning nii saaks kõige paremini kaitsta töötajate isikuandmeid.
Töötajal peaks olema õigus näha samasugust tööd tegevate kolleegide palgaandmeid, kui tahetakse võrrelda, kas toimub diskrimineerimine.
Näiteks Islandis on selle aasta algusest kehtinud seadus, mis kohustab ettevõtteid tõestama, et nad maksavad meestele ja naistele samu palku.
Islandi tööandjad peavad regulaarselt taotlema võrdõiguslikkustõendeid. Tingimused ja reeglid on välja töötanud ametiühingud, tööandjate liit ja ametnikud koostöös. Islandis on juba mõnedes ettevõtetes tõstetud märkimisväärselt naiste palku, märgib Maarianvaara raportis.
Suurbritannias peavad enam kui 250 töötajaga ettevõtted meeste ja naiste palgavahe kohta raporteerima. Tööandja võib sattuda halba valgusse nii töövõtjate kui ka tarbijate silmis, kui suurtel palgavahedel ei ole mõistetavat põhjendust.
Saksamaal on töötajatel Soomest suuremad õigused saada palgaga seotud informatsiooni.
