„Mõtlesime, et miski Soome kuvandiga sobiv väike eripära oleks tore korraldada. Jõudsime jalgpalli vaatamise võimaluse juurde. Ja teine asi oli saun,” ütles Soome välisministeeriumi esindaja Meira Pappi Ilta-Sanomatele.

Ajakirjanike käsutuses on kaks sauna. Üks on Soome konteinersaun ja teine Eestis valmistatud laastkatusega saun.

Veel nädal tagasi oli saunade saamine küsimärk. Neid oli raske tuua kohta, kus ei ole vett ega kanalisatsiooni. Julgeolek tõi kaasa omad väljakutsed.

„Lõpuks suutis Helsingi linn organiseerida konteinersauna, mida on võimalik kütta. See ei ole nii sauna tundega. Siis läks Helsingi kaardistama, kas on mingit liigutatavat sauna, milles oleks sauna tunne,” rääkis Pappi.

Oma võrgustiku kaudu leidis Helsingi linn Eestis tehtud sauna.

„Harvia keris on sees, leil on Soome oma,” kommenteeris Helsingi turunduse eest vastutav Hanna Mänty.

Seda sauna ei ole kavas kütta. Välismaa ajakirjanikud võivad kasutada seda kas või intervjuude tegemiseks.

Mänty sõnul valiti Eesti saun, sest tuli kiiresti hankida liigutatav hea välimusega saun.

Mänty tunnistas, et Eesti saun on tekitanud küsimusi.

„Siin on esirinnas saunakultuur, kuidas Soomes saunatatakse,” ütles Mänty.