„Kõik vangid vabanevad meil kunagi. Kontrollitud vabastamise mõtte juurde kuulub, et tsiviilellu naasmist harjutatakse vähehaaval. Puhkused on osa sellest,“ ütles RiSe peadirektor Tuula Asikainen Helsingin Sanomatele.

Asikaineni sõnul on ühiskonna turvalisuse seisukohalt parem, et vang vabaneb kontrollitult ja astmeliselt, mitte äkki ja korraga.

„Kõige riskantsem olukord oleks see, kui näiteks kümme aastat istunud vang vabastataks suletud asutusest ilma, et ta oleks tsiviilis käinud,“ ütles Asikainen.

Politsei otsib parajasti Markus Pasi Pönkät, kes jättis laupäeval naasmata Kylmäkoski vanglasse Akaas. Pönkä mõisteti 2005. aastal 12 aastaks vangi Tallinnas aset leidnud tükeldamismõrva eest.

Pönkä on olnud ilma saatjata puhkusel ka varem kaks korda ja järginud siis loa saamisel esitatud tingimusi. Puhkusele laskmist ei takistanud see, et Pönkä põgenes 2011. aasta suvel Helsingis vanglaautost.

Soome vanglast võib puhkusele saada, taotledes lahkumisluba. Luba võib taotleda, kui karistusest on kantud kaks kolmandikku, aga ka enne seda võib vabadusse pääseda tähtsa või väga tähtsa põhjuse olemasolul.

Lahkumisloa andmist mõjutab lisaks süüteole muu hulgas see, kuidas on vang ennast ülal pidanud, kas ta on rikkunud reegleid ja kui palju on karistust veel järele jäänud.

Loa saamise võivad välistada näiteks uimastavate ainete tarvitamisel vahelejäämine ja muud distsiplinaarrikkumised ning hinnang, et vang ei täida lahkumisloa tingimusi või paneb puhkusel viibides toime seadusvastaseid tegusid.

Kui arvatakse, et vang ei suuda iseseisvalt probleemideta puhkusel viibida, võidakse ta välja lasta koos saatjaga.

Otsuse lahkumisloa kohta teeb vangladirektor või tema nimetatud isik. Eluaegsete vangide ja kogu karistusaega istuvate vangide loataotlused otsustab RiSe.

Puhkus võib kesta mõnest tunnist kolme ööpäevani. Peamised loataotluste põhjused on seotud perekonnaeluga.

Ametnike sõnul lastakse Soomes kõiki vange karistusaja jooksul puhkusele, kui mitte iseseisvalt, siis vähemalt saatjaga.

„On küll selliseid vange, kes ei taha ise minna,“ ütles Asikainen.

RiSe 2010. aastal avaldatud uuringu järgi rikuvad vangid kõige tavalisemalt lahkumisloa tingimusi nii, et ei naase ettenähtud ajal või naasevad vanglasse uimastavate ainete mõju all.

Asikaineni sõnul hakkab suur osa naasmata jätnutest peagi kahetsema ja saabub isa omal algatusel vanglasse tagasi.

„Tihti on hilinemised seotud uimastavate ainete tarbimisega,“ nentis Asikainen.