Otsustati, et luuakse 18 omavalitsusala, mis hakkavad vastutama sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumise eest, ning 15 sotsiaal- ja tervishoiuteenuste regiooni, mille piires neid teenuseid pakutakse.

„Meil on 15 sotsiaal- ja tervishoiuregiooni ja 18 omavalitsusala, ehk kolm ala korraldab sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid koos kellegi teisega,“ ütles peaminister Juha Sipilä.

Omavalitsusalasid on nii palju, kui soovis juhtiv koalitsioonipartei keskerakond, kuid sotsiaal- ja tervishoiuregioone on keskerakonna soovitust vähem.

Sotsiaal- ja tervishoiuregioonide üle peeti läbirääkimisi laupäeva varahommikuni välja. Erimeelsused keskerakonna ja koonderakonna vahel viisid valitsuse kriisi ja pingelised läbirääkimised kestsid alates neljapäeva õhtust.

Keskerakonna parlamendifraktsiooni esimees, endine peaminister Matti Vanhanen ütles aga reede pärastlõunal peaaegu möödaminnes, et tegelikult on tegemist aastasaja tähtsaima haldusreformiga.

Väljaande Talouselämä kommentaatori Matti Virtaneni sõnul pöörasid vähesed sellele Vanhaneni sõnavalikule tähelepanu. Enamik soomlasi arvas Virtaneni sõnul, et valitsuskriisi näol on tegemist mingisuguse sotsiaal- ja tervishoiupiirkondade piiridevedamisega.

Virtanen kirjutab, et küsis reedel koonderakonna parlamendiliikmetelt, kas neile sobiks, kui uusi omavalitsusalasid nimetataks maakondadeks ja nende volikogusid maavolikogudeks ja valimisi maakonnavalimisteks. Koonderakondlased ütlesid, et sellist asja pole isegi arutatud, sest praegu peaks tegelema vaid sotsiaal- ja tervishoiureformiga, märgib Virtanen.

Niisiis võib ehk öelda, et Soome keskerakond teeb sotsiaal- ja tervishoiureformi nime all varjatult haldusreformi, millega tekib kahetasandiline omavalitsusmudel.