Soome valitsuse ühtsuse paneb proovile varjupaigataotlejate alase kokkuleppe leidmine EL-is
Soome tahab Euroopa Liidu eesistujariigina edendada ühtset varjupaigapoliitikat. Samas peab Soome valitsus ise tegema otsuse selle kohta, kas Soome on valmis Vahemerel päästetud inimesi vastu võtma.
Kui Vahemerel merehätta sattunud aluselt migrante päästetakse, käivitub alati uus lubade taotlemise ja läbirääkimiste ahel. Kõigepealt peab päästelaev saama loa sadamasse siseneda ja kui see saadakse, jääb alles küsimus selle kohta, kuhu migrandid maale jõudes lähevad, vahendab Helsingin Sanomat.
Praktikas on Euroopa Komisjon pidevalt liikmesriikidele palveid esitanud: kas teie riik võiks varjupaigataotlejaid vastu võtta?
Saksamaa ja Prantsusmaa on tihti jaatavalt vastanud. Ka Soome on palveid saanud. Vastused on olnud erinevad.
Suvel otsustas peaminister Antti Rinne valitsus võtta vastu kõigepealt kaheksa ja siis viis Vahemerel päästetud varjupaigataotlejat. Otsused olid Soome valitsuse teatel ühekordse iseloomuga, aga tekkis diskussioon selle üle, kas Soome varjupaigapoliitika on muutunud. Eelmine valitsus oli nimelt teatanud, et lükkab sellised palved tagasi.
Helsingin Sanomate andmetel on aga ka Rinne valitsus keeldunud Vahemerel päästetud varjupaigataotlejate vastuvõtmisest.
Siseminister Maria Ohisalo (rohelised) riigisekretär Olli-Poika Parviainen ütles, et Soome on Euroopa Komisjoni palvetele eitavalt vastanud mõne korra.
„Nimetaksin neid pigem küsitlusteks, sest mingit formaalset palvet ei ole vastu võetud. Asi on liikunud diplomaatiliste kanalite kaudu ja valitsus ei ole nende kohta eraldi seisukohta võtnud,” ütles Parviainen.
Otsuse taga on Parviaineni sõnul Soome Euroopa Liidu alase ministrite komisjoni juunikuine otsus, mille järgi võtab Soome vastu kokku 13 varjupaigataotlejat, aga mitte rohkem.
„Lepiti kokku, et Soome hoidub tegevusest seni, kuni olukorrale saadakse mingi lahendus ja kaasatakse piisavalt suur arv teisi Euroopa Liidu riike,” ütles Parviainen.
Soome on praegu Euroopa Liidu eesistujamaa, kellel on plaan edendada Euroopa Liidu ühtset varjupaigapoliitikat. Üks eesmärk on olnud just see, et ühe päästelaeva kohta korraga tehtavatelt otsustelt minnakse üle pikaajalisematele asjakorraldustele.
Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Malta siseministrid jõudsid mõni nädal tagasi kokkuleppele ajutises lahenduses, mille järgi jagataks Vahemerel päästetud varjupaigataotlejaid Euroopa Liidu riikide vahel. Tegemist on vabatahtlikkusel põhineva süsteemiga, mis kehtiks esialgsetel andmetel pool aastat.
Soome ei ole veel teatanud, kas toetab nelja riigi algatust, kuigi tahab eesistujana seda edendada.
Parlamendi küsimustele vastates septembri lõpus ütles Rinne, et ühises lahenduses peaks osalema umbes 20 Euroopa Liidu riiki.
Sellel teemal räägitakse Euroopa Liidu tasemel järgmine kord homme siseministrite kohtumisel Luxembourg’is.
Soome Euroopa asjade ministri Tytti Tuppuraineni (sotsiaaldemokraadid) sõnul on eesistujariigi roll selles asjas tavalise liikmesriigi omast suurem. „On tähtis, et Soome tegutseks teiste riikide suhtes solidaarselt,” teatas Tuppurainen.
Samas viitas Tuppurainen sellele, et Rinne sõnul otsustab Soome iga olukorra kohta eraldi oma osaluse üle. See tekitab küsimuse, kuidas erineb ajutine lahendus siis praegusest olukorrast.
Soome Keskerakonna parlamendiliikme Mikko Kärnä sõnul on Keskerakonnal selge seisukoht: kui enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest ajutises lahenduses ei osale, ei osale ka Soome.
