„Täna meenutatakse üle Euroopa stalinismi ja natsismi ohvreid. Mälestuspäev on Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamise aastapäev. Lepingu allkirjastamisest möödub täna täpselt 80 aastat. Fotol on Natsi-Saksamaale üle antud juutide mälestusmärk Helsingis,” kirjutas Soome valitsus Twitteris.

Säuts pahandas ajaloohuvilisi ja eksperte. Väideti, et selles mindi põhiasjast mööda. Paljude kommenteerijate arvates ei näidanud Soome valitsus sellega, et mõistab pakti otseseid tagajärgi Soome jaoks, milleks oli Talvesõda. Nähti isegi, et säuts näitab Soome naasmist finlandiseerumise ehk soometumise aega.

Professor Alpo Rusi küsis, kas tegemist on valitsuse ajalooalase puudujäägiga.

„Oleks loomulikult pidanud panema foto Karjalasse jäänute mälestusmärgist ja Talvesõja kangelaslangenutest. See on ühepoolne pilt, kuigi asjakohane, aga jätab „Stalini kuriteo Soome vastu” (Jeltsin) #Talvesõda lahtiseks. Kas tegemist on valitsuse ajalooalase puudujäägiga?”

Soome Välispoliitikainstituudi uurija Charly Salonius-Pasternak ütles, et valitsuse säutsus ei ole mingit poliitika, ajaloo ega millegi muu taju. „Võib-olla järgmisel korral fotorepro Mainilast, „kus Talvesõda algas”?” küsis Salonius-Pasternak.

Soome valitsus vastas uues säutsus järgmiselt: „Tere! See päev on Euroopa Parlamendi aastast 2009 tunnustatav mälestuspäev totalitarismi ohvritele. Me tunnistame Molotovi-Ribbentropi pakti ajaloolist tähtsust Talvesõja taustal. Selle alguse ja lõpu mälestuspäevad on ära märgitud ja märgitakse ka edaspidi.”

Soome välisministrilt Pekka Haavistolt küsiti, miks ei ühinenud Soome Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia ja Poola avaldusega Molotovi-Ribbentropi pakti 80. aastapäeva puhul.

Haavisto ei vastanud. Välisministeeriumist väideti, et Soomet ei kutsutud avaldusega ühinema.

Poola ajaloolane Sławomir Dębski kirjutas: „Minu allikad kinnitavad, et Soome osales ühisavalduse läbirääkimistel, aga tahtis parandusi, mis oleksid sõnastust pehmendanud, ja teised läbirääkimiste osapooled otsustasid, et on parem teha ühisavaldus ilma Soometa, kui et muuta see sisutuks.”

Sellele vastas Soome suursaadik Varssavis Juha Ottman: „Me kontrollisime seda kolleegidelt välisministeeriumis. Fakt on, et Soomega ei konsulteeritud ega kutsutud teda selle ühisavaldusega liituma. Teine fakt on, et Nõukogude Liit ega totalitaarne režiim ei okupeerinud Soomet pärast Teist maailmasõda.”

„Ma ootan ametlikku kommentaari. Fakt on, et Soome, kes oli Ribbentropi-Molotovi pakti üks ohvritest, ei ühinenud kõigi teiste riikidega, keda see puudutas, ega mõistnud pakti selle 80. aastapäeval hukka. Mul on raske põhjust mõista, mis iganes see poleks,” kirjutas veel Dębski.

Sellele vastas Soome välisministeeriumi ametnik Vesa Häkkinen: „Me oleme valmis totalitarismi hukka mõistma kõigis selle vormides. Molotovi-Ribbentropi paktil oli Soomele tohutu mõju. See viis Talvesõjani, kus me kaotasime üle 25 000 kodaniku. Soomet siiski kunagi ei okupeeritud.”