Soome välisministeeriumi ametnik süüdistab minister Haavistot hirmu abil juhtimises ja ebaseaduslikus otsuses

 (21)
Soome välisministeeriumi ametnik süüdistab minister Haavistot hirmu abil juhtimises ja ebaseaduslikus otsuses
Pekka HaavistoFoto: Sergei Grits, AP

Soome välisministeeriumi konsulaarosakonna juhataja Pasi Tuominen kritiseeris intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat erakordselt teravalt välisminister Pekka Haavisto (rohelised) juhtimisstiili, rääkides hirmuõhkkonnast ja ohust õigusriigile.

„Siin on ministri tegevuse tõttu täiesti selgelt hirmuõhkkond. Kui sellisel lastakse ametnike kultuuri juurduda, on meie õigusriik tõelises ohus. On täiesti väljakannatamatu, kui ametnikud võivad öelda ministrile ainult selliseid asju, mida Haavisto peab oma poliitilisi vaateid edasi viivateks,” ütles Tuominen.

Erimeelsuste keskmes on see, kuidas peaks otsustama Soomest pärit inimeste abistamise üle Süüria Al-Holi põgenikelaagris, kus on Islamiriigi naised ja lapsed. Üle kuu tagasi võeti Haavisto otsusega Soomest pärit inimeste abistamine Al-Holi laagris Tuomineni vastutusalast välja.

Tuomineni hinnangul tulenes otsus tema ja tema alluvate seisukohtadest selle kohta, kuidas tuleks otsustada Al-Holi laagris olevate Soome laste kodumaale toomise üle. Lisaks ministri rahulolematusele Tuomineni tegevusega on küsimus ka venelaste viisataotlustes nõutavates lisadokumentides.

Seotud lood:

Erimeelsused Al-Holi põgenikelaagris olevate Soomest pärit inimeste abistamise üle teravnesid 18. oktoobril, kui välisminister Haavisto andis e-kirjaga tegevusjuhise selle kohta, kuidas selles asjas peaks toimima.

Tuominen leiab, et see juhis oli survestamine, mis seadis ohtu ametnike õiguskaitse.

„Pean oma kohuseks öelda ministrile asju, mis on tehtud otsuse seisukohalt negatiivsed. Olen tingimusteta seda meelt, et ametniku ülesanne on vajaduse korral tuua esile ka selliseid seisukohti, mis on ministri vaadetega vastuolus,” ütles Tuominen.

Tuomineni sõnul tema ja tema alluvate vaated ministrile ei meeldinud. Ministri otsus nimetada eriesindaja Al-Holi põgenikelaagris olevate Soomest pärit inimeste abistamiseks on salajane, mistõttu ei saa Tuominen sellest rääkida.

„Minu arusaamise järgi on ministri otsus ka seadusevastane. Otsuses ei ole ettepaneku tegijat ja selles ei öelda, millised on ministri volitused. Otsuses ei öelda ka, millisel alusel saab minister võtta seadusega sätestatud ülesande ametnikult ehk minult ära,” ütles Tuominen.

Minemata üksikasjadesse ütles Tuominen ainult seda, et konsulaarosakonna ja tema arvates oleks põgenikelaagris olevate Soomest pärit inimeste abistamise üle pidanud tegema eelkõige poliitilise otsuse valitsuse tasemel.

„Minu arusaamise järgi ei mõistnud minister ja tema abid minu e-kirja. Meie arvates konsulaarteenuste seadus sellele Al-Holi juhtumile ei kohaldu ja õiguskantsler on olnud sama meelt. Selle asemel on ta märkinud, et selles asjas võidakse toimida konsulaarteenuste seaduse põhimõtete järgi, aga see eeldab just seda poliitilist otsust,” lausus Tuominen.

Haavisto on Tuomineni arvates konsulaarosakonnaga eriarvamusel ka selle kohta, millistel eeldustel Soome konsulaadid Venemaal võivad välja anda Soome viisasid.

Välisministeerium on võtnud Venemaal kasutusele Schengeni viisareeglitel põhinevad lisadokumentide nõuded.

Tuominen ütles, et sai ministri kantseleist sõnumi, milles minister palus võtta viisade taotlemisel kasutusele võimalikult paindliku menetluse.

„Soome sai poolteist aastat tagasi Euroopa Komisjonilt märkuse tõsiste puuduste kohta Schengeni viisareeglite järgimises, sest me ei ole nõudnud kõiki ühiselt kokku lepitud lisasid. Teavitasin sellest ministri kantseleid ja saatsin ka tsitaadid selle kohta, milliseid lisadokumente tuleb nõuda,” ütles Tuominen.

Kaks nädalat tagasi palus välisministeeriumi teenuste eest vastutav alamriigisekretär (vastab Eesti asekantslerile) Pekka Puustinen Tuomineni vestlusele.

„Puustinenil oli kohe alguses üks küsimus: kuidas sujub minu koostöö ministriga? Küsimus oli sedavõrd kummaline, et vastasin Puustinenile, et sinu küsimuse põhjal ilmselt neetult halvasti. Puustinen märkis seejärel, et see on väga kurb asi, sest minister tahab, et mind viidaks üle teistesse ülesannetesse hiljemalt detsembri lõpuks,” rääkis Tuominen.

Tuominen sai vestluse käigus teada, et otsus tema üleviimise kohta oli tehtud juba üle kahe nädala varem ja talle ei oldud sellest räägitud.

Samal päeval kohtus Tuominen riigisekretär (vastab Eesti kantslerile) Matti Anttoneniga.

„Riigisekretäri sõnul ei räägitud sellest mulle kohe, sest ametnike juhtkond ei uskunud, et ministril on tõsi taga ja ta teeb sellise otsuse välisministeeriumis aastal 2019. Minister kinnitas oma otsuse veel teist korda ja kolmandat korda kinnitas selle veel ministri eriabi Joel Linnainmäki, kes teatas, et see on ministri tahe,” lausus Tuominen.

Tuominen luges samas paberilt ette Haavisto avaldusi, milles ta on rõhutanud, et töökeskkonda ja töökultuuri puudutavates küsimustes tuleb salatsemine ja vaigistamine hukka mõista ning mingisugusele diskrimineerimisele, ahistamisele või kiusamisele ei ole välisministeeriumis kohta.

„Minu üleviimisest teistesse ülesannetesse ei räägitud minu alluvatele enne eelmist reedet ja ka siis väga ebaselgelt. Ministri jutt ja teod on omavahel tõsises vastuolus. Olen väga mures selle üle, milline on ametnike moraal ja õiguskaitse tulevikus,” teatas Tuominen.

Kolmapäeval teatas Haavisto Tuominenile, et ta võib soovi korral konsulaarosakonna juhatajana jätkata. Tuominen ei ole veel oma otsust teatanud.

Esmaspäeval teatas Haavisto pressikonverentsil, et Tuominen on endiselt ametis ja seda ametikohta ei ole „avatud”.

„Mina olen teada saanud, et minister valis üle nädala tagasi isiklikult mulle järeltulija konsulaarosakonna juhataja ametisse välja,” ütles Tuominen.

Kolmapäeval palus Haavisto Yle intervjuus Tuominenilt andeks. Haavisto väitis, et on olnud probleeme informatsiooni liikumisel ja tal oli telefon rikkis.

„Avalik andeks palumine on alati hinnatav asi, kui ka andeks palutakse rikkise telefoni eest,” lausus Tuominen.

Haavisto ise eitas väidet, et on juhtinud ministeeriumi hirmu abil.

„See väide ei pea paika. Olen siiski teinud selle vea, et EL-i eesistumisperioodi ajal on mul olnud liiga vähe aega personali jaoks,” ütles Haavisto.