Soome ekspertide sõnul on sõjalise kaitse trend Euroopas liikunud kriisireguleerimise suunas välisriikides. Samal ajal on Euroopa riikide sõjaline kaitse nõrgenenud, vahendab Uusi Suomi.
Lääne-Euroopasse on tekkinud sõjaline vaakum, sest USA on pärast Teist maailmasõda oma vägesid Euroopast välja viinud. Vaakum ulatub ka põhjapoole.
Venemaa investeerib aga 2020. aastaks 500 miljardit eurot armee relvastusse, väljaõppesse ja varustusse. See summa vastab Soome riigi avalikeks kulutusteks kasutatavale rahale kümne aasta jooksul.
„Ideed massil põhinevast armeest võib unustada. Vene armeel on tipptehnoloogiat kasutavad kiirreageerimisjõud. Põhimõte on, et rünnatakse ja that's it,“ ütles uurija Stefan Forss. „Venemaa läänesõjaväeringkonna raskuspunkt on kandunud loodesse, Soome suunas.“
Forss on teisipäeval Soome riigikaitsekõrgkooli avaldatud raporti autor. Selle järgi asetseb umbes kolmandik Venemaa sõjalisest jõust läänesõjaväeringkonna alal. Seal asuvad ka Moskva ja Peterburi.
Riigikaitsekõrgkooli dotsent ja välisministeeriumi juhtiv uurija Forss uuris Venemaa sõjalist võimekust koos kolme reservohvitseri, brigaadikindral Lauri Kiianlinna, kommodoor Pertti Inkineni ja kolonel Heikki Hultiga.
Neliku maalitud pilt Lääne-Euroopa, NATO ja Soome sõjalisest võimekusest Venemaaga võrreldes on trööstitu.
Venemaa eesmärk on luua oma Euroopa piirile täiemahuliseks sõjaks võimelised jõud, mis on pidevalt valmis riigipiirist väljapoole ründama. Avalikult asetatud eesmärk on rünnata sihtmärki tunni jooksul.
Forssi ja ohvitseride seisukoht on, et Euroopas ei ole peale Suurbritannia sõjalist jõudu, mis oleks valmis Venemaa täppisrünnaku tagasi lööma, rääkimata sellele vastamisest.
„Ühendriigid ei naase Euroopa mandrile. On väga küsitav, kas Ameerika NATO riike veel aitaks,“ leiab Forss oma allikatele viidates.
Soome kaitsejõudude olukord ei erine märkimisväärselt teistest lääneeurooplastest. Uurijad peavad Soome jaoks ainukeseks usutavaks võimaluseks praegusele sarnast reservarmeed.
Venemaaga võrreldes on Soomel siiski üks tõsine nõrkus: praegune aktiivne osa kaitsejõududest on eelkõige väljaõppeasutus, mitte tõeline sõjaaegne armee.