Soome uurijad: Euroopas peaaegu pole sõjalist jõudu, mis suudaks Venemaale vastu astuda

 (107)
Soome uurijad: Euroopas peaaegu pole sõjalist jõudu, mis suudaks Venemaale vastu astuda
RIANovosti

Lääne-Euroopa on Venemaa naabrina praktiliselt desarmeeritud. Välja arvatud Suurbritannia ei leidu Euroopast sõjalist jõudu, mis suudaks Vene armee rünnakule vastu astuda, leiavad Venemaa sõjalist võimekust uurinud Soome riigikaitsekõrgkooli uurijad.

Soome ekspertide sõnul on sõjalise kaitse trend Euroopas liikunud kriisireguleerimise suunas välisriikides. Samal ajal on Euroopa riikide sõjaline kaitse nõrgenenud, vahendab Uusi Suomi.

Lääne-Euroopasse on tekkinud sõjaline vaakum, sest USA on pärast Teist maailmasõda oma vägesid Euroopast välja viinud. Vaakum ulatub ka põhjapoole.

Venemaa investeerib aga 2020. aastaks 500 miljardit eurot armee relvastusse, väljaõppesse ja varustusse. See summa vastab Soome riigi avalikeks kulutusteks kasutatavale rahale kümne aasta jooksul.

„Ideed massil põhinevast armeest võib unustada. Vene armeel on tipptehnoloogiat kasutavad kiirreageerimisjõud. Põhimõte on, et rünnatakse ja that's it,“ ütles uurija Stefan Forss. „Venemaa läänesõjaväeringkonna raskuspunkt on kandunud loodesse, Soome suunas.“

Forss on teisipäeval Soome riigikaitsekõrgkooli avaldatud raporti autor. Selle järgi asetseb umbes kolmandik Venemaa sõjalisest jõust läänesõjaväeringkonna alal. Seal asuvad ka Moskva ja Peterburi.

Riigikaitsekõrgkooli dotsent ja välisministeeriumi juhtiv uurija Forss uuris Venemaa sõjalist võimekust koos kolme reservohvitseri, brigaadikindral Lauri Kiianlinna, kommodoor Pertti Inkineni ja kolonel Heikki Hultiga.

Neliku maalitud pilt Lääne-Euroopa, NATO ja Soome sõjalisest võimekusest Venemaaga võrreldes on trööstitu.

Venemaa eesmärk on luua oma Euroopa piirile täiemahuliseks sõjaks võimelised jõud, mis on pidevalt valmis riigipiirist väljapoole ründama. Avalikult asetatud eesmärk on rünnata sihtmärki tunni jooksul.

Forssi ja ohvitseride seisukoht on, et Euroopas ei ole peale Suurbritannia sõjalist jõudu, mis oleks valmis Venemaa täppisrünnaku tagasi lööma, rääkimata sellele vastamisest.

„Ühendriigid ei naase Euroopa mandrile. On väga küsitav, kas Ameerika NATO riike veel aitaks,“ leiab Forss oma allikatele viidates.

Soome kaitsejõudude olukord ei erine märkimisväärselt teistest lääneeurooplastest. Uurijad peavad Soome jaoks ainukeseks usutavaks võimaluseks praegusele sarnast reservarmeed.

Venemaaga võrreldes on Soomel siiski üks tõsine nõrkus: praegune aktiivne osa kaitsejõududest on eelkõige väljaõppeasutus, mitte tõeline sõjaaegne armee.

„Kui Soome tuleks praegu ilma luba küsimata sõjalisi jõude, ei oleks meil valmisolekus ühtki üksust, mis võiks tulele vastata,“ ütles Forss.

Uurija ja ohvitserid on jõudnud kaheosalise kaitselahenduseni: kõigepealt tuleks kaitsejõududele luua vahe teravik ja teiseks laialdane piirkondlik kaitse riiklikult tähtsate objektide jaoks.

Neliku arvates on praegune 350 000 võitleja suurune või isegi suurem reserv ja kogu riiki kattev kaitsesüsteem vajalik sõjategevuse ärahoidmiseks. NATO liikmeks astumise üle on neliku sees erimeelsusi.

Kuidas Venemaa ründab?

Raporti autorid kirjeldavad Venemaa sõjajõude kui moodsat kiireks tegevuseks võimelist rusikat, mis on kaugel aastatetagusest ettekujutusest arvulisele ülekaalule elavjõus põhinevast jalaväest.

Armee relva- ja varustuseostude ning õppuste põhjal on autorid loonud tõenäolise stsenaariumi Venemaa sõjalise jõu kasutamise viisi kohta.

Viimaste aastate Venemaa suured õppused on korranud sama kava, mis meenutab üht erinevust arvesse võtmata Talvesõjas nähtud olukorda.

Armee saadab kaugelt konfliktipaika rünnakuvalmis olnud üksuse ja võtab kiire operatsiooniga sihtmärgiks olnud objekti oma kontrolli alla. Rünnak põhineb kohalikul operatsioonil, mitte pikkadel rindejoontel.

Milline on siis see erinevus Talvesõjast? Õppused on alati lõppenud taktikalise tuumarelva kasutamisega.