Usulahus oli kõige rohkem sadakond liiget. Igapäevaelus saadud vigastusi raviti ise. Isegi laste luumurdude ja põletushaavadega ei pöördutud arsti poole. Kõrvaliste inimeste tellitud kiirabi saadeti tagasi, vahendab Ilta-Sanomat.

Paljud kannatasid hambavalu käes ilma valuvaigistiteta. Üks naine loobus usulahuga liitudes ligi kuue diopteri kangustest prillidest ja tegutses sellest hoolimata koduõpetajana.

Üks mees saagis ketassaega kogemata kaks sõrme praktiliselt küljest. Valu kannatas ta kodus ja käsi ei tööta korralikult siiamaani.

„Jumal kas ravis või mitte. Mis iganes juhtus, arsti juurde ei mindud. Sa olid pattu teinud, kui ilma arstita hakkama ei saanud,“ ütles lapsepõlve usulahus mööda saatnud inimene.

Ta suutis endale prillid välja võidelda, kui oli 15-aastane. „Räägiti, et jumal otsustab ka nägemisvõime üle.“

Lapsi kasvatati rangelt piibli sõnade järgi. Lastel polnud välismaailmaga mingeid sidemeid, sest enamikku õpetati kodus. Vanematelt mingit abi ei saadud, sest viimased järgisid usulahu juhtide õpetussõnu.

Arstiabist loobumine lõpetati 1990. aastate keskel. Usulahu peakorteris Säkyläs elanud teismeline oli kaks aastat haige olnud. Kui tüdruk lõpuks haiglasse viidi, oli süda seiskunud ja ta ei hinganud enam. Leukeemia avastati alles lahkamisel.