„Välispoliitikas annab raport väga vähe ainest Venemaa tegevuse mõistmiseks. Raport jääb arvamuse tasemele ja teksti võib lugeda pigem hirme tekitavana kui vastuseid andvana. Raportis uuritakse Venemaa tegevust vaakumis, analüüsimata, mida muud maailmas juhtub,“ kirjutab Rinne.

Rinne kommenteerib raportis väljendatud vastuseisu energiakoostööle Venemaaga. Raportis ei kiideta heaks Fennovoima tuumajaama, mille rajamisel on partneriks Vene Rosatom, ega Venemaa ja Saksamaa vahelist gaasitoruprojekti ning seda põhjendatakse sellega, et energiasõltuvus Venemaast suureneb.

„Soome eelmine valitsus on taganud kodumaise osalustaseme kaudu jaama kontrollimise kõigis oludes,“ kirjutab Rinne tuumajaama kohta.“Selle projekti puhul käib jutt soomlaste täiendavast energiavajadusest. Jaam töötab Soomes. Kütust võib osta Venemaalt või mujalt ning kütust säilitatakse mitme aasta vajadusteks Soomes. Kui lõpetame elektri ostmise Venemaalt ja toodame selle siin ise, on raske näha, et meie sõltuvus Venemaast kasvaks.“

Nord Streami gaasitoruprojekti kohta ütleb Rinne järgmist: „Saksamaa ja Venemaa vahelise Läänemere gaasitoruprojekti taga on soov kindlustada gaasitarned. Ei ole soomlaste asi otsustada, kas sakslased toovad oma gaasi Venemaalt Läänemere või Ukraina kaudu.“

Rinne sõnul on välispoliitikainstituudi raportis hirmutamist, mida ei saa põhjendatuks pidada. „Jutt sellest, et Venemaa seab kahtluse alla Soome iseseisvuse, on eriskummaline, võttes arvesse, et Soome iseseisvust kinnitati Talve- ja Jätkusõjas. Seda teatakse Soomes, Venemaal ja kogu maailmas.“

Rinne sõnul on tähtis, et lisaks üheskoos kokku lepitud Euroopa Liidu otsustele hoiab Soome ka kahepoolseid otsesuhteid Venemaaga.

„Soome on sõjalistest liitudest väljaspool ja see on hea. Soome Euroopa Liidu liikmelisus on ka välis- ja julgeolekupoliitiline valik. Rahupartnerlus NATO-ga arendab Soome tegutsemisvõimet ja jätkab meie traditsioone rahuvalvetöös. On tähtis, et Soomel on head suhted idas, läänes ja lõunas,“ kuulutab Rinne. „Soomel tuleb välis- ja julgeolekupoliitika muutmise vajadust alati iseseisvalt ja rahvusliku julgeoleku seisukohalt hinnata. Soome ei ole kellegi huvisfäär – ei ida ega lääne – vaid suveräänne, iseseisev riik.“