Minister Mykkäneni sõnul tõstaks tema plaan Soome kvoodipagulaste arvu 1000 võrra, vahendab uudistekanal Yle.

Ministri sõnul piisaks sellest, kui Euroopa võtaks üheskoos vastu suurema osa pagulaslaagritest pärit haavatavas olukorras olevaid isikuid. Nii saab samal ajal piirata ka piiriülest inimeste smugeldamist.

Küsides, miks tema ettepanek osutub paremaks lahenduseks, kui luua varjupaigataotlejate laagrid väljaspool Euroopa Liitu, vastas minister, et dubleeritud süsteemid ei pruugi olla tõhusad: "Ei ole tingimata vajalik omada dubleeritud süsteeme. Samuti on ebakindel, kuidas oleks võimalik luua nendes keskustes süsteem, mis tõhusalt eraldaks hädas varjupaigataotlejad teistest. Meil on pikaajaline kvoodipõgenike süsteem olemas. See on valmis mehhanism," märkis minister.

Mykkäneni välja pakutud süsteem tähendaks Euroopa Liidule 25 000 varjupaigataotleja vastuvõtmise asemel ligi veerand miljoni pagulase vastu võtmist. Viimastel aastatel on Soome vastu võtnud 750-1050 pagulast aastas.

Mykkäneni ettepanek ei suurendaks Soome kvoodipagulaste arvu 7500 peale, vaid eesmärk on varjupaigataotlejate ühtlasem jaotus.

Tema sõnul kannab suurimat pagulaskoormat Rootsi ning ka Soome on esirindel. Ta lisas, et tuleks vaadata suurte Kesk-Euroopa riikide poole.

Siseministri sõnul peab igal juhul vähendama Euroopa Liidu piiririikide pagulassurvet. Ta lisas, et varjupaigataotlejad, kes ületavad Vahemerd Kreeka ja Itaalia rannikute suunas ja reisivad sealt üle Euroopa, toovad inimestele kannatusi koos poliitiliste kriisidega Euroopa Liidu liikmesriikides. Ministri sõnul tuleb tagada kaitse neile, kes seda vajavad.

Praegune protsess on väga problemaatiline, sest see loob kontrollimatu salakaubaveo ja raskendab tagasi lükatud varjupaigataotlejate kodumaale naasmist. See destabiliseerib ühiskondi, eriti Kesk-Euroopas.
Järgnevatel nädalatel töötavad EL liidrid välja lahenduse, mis parandaks Euroopa suutmatust tulla toime varjupaigataotlejatega.

Järgmisel neljapäeval näeme Euroopa Nõukogu tippkohtumisel esitatud esialgseid ettepanekuid. Kohtumise eel lekkinud deklaratsiooni eelnõu kohaselt oleks üks plaan eraldada väljaspool Euroopa Liitu asuvates keskustes inimesi, kes vajavad tõeliselt rahvusvahelist kaitset, nn majanduspagulastest. Mykkäneni sõnul põhineb ELi üks peamistest nurgakividest - liikumisvabadus - praeguse probleemi lahenduste leidmisel.