"Soome osas on otsus veel lahtine," kommenteeris Tuomioja EL välisministrite kokkulepet saata kodusõja lävel olevasse riiki Euroopa Liidu liikmesmaade kaitseväelased. "On siis tegu mõne staabiohvitseri Aafrikasse saatmisega või siis paarikümneliikmelise üksusega mõne erioperatsiooni tarbeks," sõnas Tuomioja Brüsselis.

Tuomioja sõnul langetab Soome oma otsuse paari nädala jooksul, kirjutab Helsingin Sanomat.

EL riigid saadavad KAV-i 300 kuni 1500 sõdurit. Riigis on ÜRO mandaadiga juba 1600 Prantsuse sõdurit ning umbes 4000 Aafrika Liidu sõdurit.

Seni on üksnes Eesti teatanud soovist saata prantslastele appi oma kaitseväelased. Soomele lisaks kaaluvad oma sõdurite missioonile saatmist Leedu, Rumeenia, Rootsi, Sloveenia ja Austria.

Seevastu Saksa, Itaalia ja Ühendkuningriigid ilmselt ei osale KAV-i missioonis. "Need maad, kes sinna sõjalist missiooni ei saada, annavad sinna humanitaar- ja muud abi," rääkis Tuomioja.

Euroopa Liidu välisministrid jõudsid esmaspäeval kokkuleppele vägede saatmises Kesk-Aafrika Vabariiki, et osutada abi vägivallast haaratud riigi stabiliseerimisel, teatasid bloki diplomaatilised allikad.

EL-i avalduse kohaselt andsid välisministrid "poliitilise heakskiidu" sõjalisele operatsioonile, mis tõenäoliselt tähendab 400-1000-mehelist kiirreageerimisjõudu lisaks seal juba ÜRO mandaadiga viibivatele 1600 Prantsuse ja 4000 Aafrika Liidu sõdurile, lisasid allikad.

"Operatsioon panustab kuni kuue kuu jooksul turvalise keskkonna loomisse pealinna Bangui piirkonnas, et anda seejärel missioon üle Aafrika Liidule," märgitakse avalduses.

Prantsusmaa pöördus eelmise aasta lõpus abipalvega Euroopa partnerite poole. Prantsuse president François Hollande ütles detsembris, et "ei palu [teistelt riikidelt] vägesid sõjategevuseks".

"Meil on vaja [vägede] kohalolu teatud paikades, nagu näiteks lennujaamas," sõnas Hollande.

"Poliitilises mõttes sooviksin ma näha Euroopa kohalolu," märkis ta. "See tähendab, et ei öeldaks, et "Prantsusmaa on üksi"."

Ühe diplomaadi sõnul on EL-i vägede saamine keeruline, sest viie miljoni elanikuga endine Prantsuse asumaa KAV "pole paljude Euroopa riikide radaril".

Suurbritannia ja Saksamaa on pakkunud logistilist abi. Vaid Eesti on lubanud saata veebruaris KAV-i 55 sõdurit. Diplomaatiliste allikate sõnul kavatsevad oma sõdureid Prantsusmaale appi saata ka Belgia, Hispaania, Poola ja Tšehhi.

Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier ütles pühapäeval ilmunud nädalalehele Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungile, et Euroopa ei tohi jätta Prantsusmaad KAV-is üksi korda tagama.

"Euroopa ei tohi jätta Prantsusmaad sinna üksinda," ütles Steinmeier usutluses.

KAV-is korra tagamine on Euroopa huvides, sest "kui Aafrikat ähvardavad ebastabiilsus, terrorism ning inimeste kodudest väljatõrjumine, jõuavad selle järelmid Euroopasse", seletas ta.

Steinmeieri sõnul peaks Euroopa Liit Prantsuse kontingendile senisest enam abi osutama. "Me peaksime kaaluma suuremat toetust, nagu Malis," ütles Saksa välisminister.

KAV-i islamiusku Séléka mässulised kukutasid 2013. aasta märtsis riigipöördega senise presidendi François Bozizé ja sundisid ta maalt lahkuma. Séléka määras pärast võimuhaaramist presidendiks Michel Djotodia.

Riik langes seejärel kiiresti kaosesse. Djotodia ei suutnud ohjeldada tema võimuletuleku taga olevate islamimässuliste ja riigis enamuses olevate kristlaste omakaitserühmitusi ning astus jaanuaris tagasi.

KAV-i üleminekuparlament valis esmaspäeval uueks ajutiseks riigijuhiks Catherine Samba-Panza.