Soome raport: ametlikult saab Soome Venemaalt kiita, aga kaudselt ja mitteametlikult manitsetakse Venemaa huvidega arvestama
Raporti järgi püüab Venemaa mõjutada Soomes toimuvat julgeolekupoliitilist arutelu ja otsuste tegemist, vahendab Yle Uutiset.
Raportis öeldakse, et Venemaal on Soomele kaks keskset sõnumit. Positiivses sõnumis kiidetakse riikide häid ja toimivaid naabrussuhteid. Negatiivses sõnumis hoiatatakse aga, et head suhted ei ole enesestmõistetavad, kui Soome ei tegutse vastutustundlikult ehk ei võta arvesse Venemaa huve.
„Eriti esimene, positiivne sõnum edastatakse otse ametliku kanali kaudu: seoses kõrgetasemeliste visiitidega, ametlikes avaldustes ja valitsuste erineva taseme kohtumistel,” öeldakse raportis.
Hoiatavat sõnumit edastatakse Soome mitteametlikumate kanalite kaudu ja kaudsemalt. Soome aga manööverdab selles olukorras, tihendades koostööd partneritega ja hoides samas käigus dialoogi Venemaaga.
Raporti järgi on Venemaa naaberriikide seisukohalt problemaatiline, et Venemaa määratleb oma julgeolekut viisil, mis suurendab teiste riikide julgeoleku puudust.
Suhtumine Soomesse peegeldab Venemaa laiemaid välis- ja sõjalispoliitilisi eesmärke. Nende hulka kuuluvad raporti järgi NATO laienemise takistamine ja Euroopa Liidu otsuste tegemise õõnestamine.
Soome jaoks on tähtis, et riigid saavad oma julgeolekulahendused ise valida. Venemaa jaoks on rahvusvaheline poliitika pidev võimuvõitlus ja talle tuleb kasuks killustunud lääs.
„Venemaa seisukohast on valitud kurss toiminud,” märgitakse raportis.
Venemaa sõjaliste võimekuste kohta öeldakse raportis, et Venemaa on suutnud majandusprobleemidest hoolimata tagada relvajõudude arendamiseks piisava finantseerimise. Järgmisel aastal lõppev praegune relvastusprogramm on arendanud relvajõudude materiaalset võimekust ja samal ajal on lisatud õppusi.
„Uue, 2027. aastasse ulatuva relvastusprogrammi finantseerimine säilib praegusel tasemel,” ennustatakse raportis.
Venemaa kasvanud võimekus ja sõjalise jõu korduv kasutamine on tegurid, mis on sama märkimisväärsed ka Soome oma julgeolekuhinnangutes.
„Edaspidi tuleb hinnata süstemaatiliselt ja eelarvamusteta tegevuskeskkonna nõudeid (Soome) riigikaitselahendustele ja riigikaitse jõuvarudele,” öeldakse raportis.
Venemaa sisepoliitiline olukord ei ennusta Soome seisukohalt suuri muudatuste tegemise vajadusi, kuigi raskusi idanaabril jätkub: majanduskasv püsib aeglasena, korruptsioon on sügavale süsteemi juurdunud, rahvastik vananeb ja presidendivõimuga riik edendab eelkõige eliiti kuulujate majanduslikke huve. Äkilisi krahhe ei ole majanduses siiski oodata, arvatakse raportis.
