Soome rahvastikuregistrikeskuse jaoks oli Eesti ametlikult Nõukogude Liidu osa

 (139)
Juhiluba
JuhilubaFoto: erakogu

Soome rahvastikuregistrikeskuse teatel ei pea Eestis, Lätis või Leedus sündinud inimesed leppima Nõukogude Liidu kirjutamisega dokumentides nende sünniriigiks, kuid sellest hoolimata oli Eesti Soome rahvastikuregistrikeskuse jaoks ametlikult Nõukogude Liidu osa.

Asi sai laia kõlapinna, kui Eesti naise Soome juhiloal märgiti kõigepealt sünniriigiks Venemaa (RUS) ja siis Nõukogude Liit (SUN). Soome rahvastikuregistrikeskuse teatel on tegemist veaga, vahendab YLE Uutiset.

„Kui Eesti, Läti või Leedu territooriumil Nõukogude Liidu ajal sündinud isiku puhul on juhiloal sünniriigiks märgitud Venemaa, on tegemist olnud puhta veaga,“ ütles Soome rahvastikuregistrikeskuse arengujuht Kaj Välimäki.

Välimäki sõnul tulevad andmed sünniriigi kohta rahvastikuregistri süsteemist.

„See, miks seal on Nõukogude Liit, ei ole iseenesest vigane informatsioon. Kui isik on sündinud Eestis enne Nõukogude Liidu lagunemist, on tema sünniriik ju siis olnud Nõukogude Liit. Enne Nõukogude Liidu lagunemist oli Eesti Nõukogude Liidu osa,“ tuletab Välimäki meelde.

Välimäki sõnul võivad Eesti, Läti ja Leedu kodanikud, kuigi on sündinud Nõukogude Liidus, lasta dokumendile palve korral sünniriigiks kirjutada Eesti, Läti või Leedu.

„Ehk ei pea leppima Nõukogude Liidule viitava märkega SUN. Kui isik on saanud dokumendi, millel on informatsioon, mida ta tahab muuta, tuleb minna magistraati ja paluda sünniandmete parandamist ja esitada näiteks Eesti juhiluba või muu dokument, kust sünnikoht välja tuleb,“ seletas Välimäki.

1991. aasta 25. augustil teatas Soome tollane peaminister Esko Aho, et valitsuse väliskomisjon kogunes presidendi (tollal Mauno Koivisto) juuresolekul ja otsustas sõlmida Balti riikidega diplomaatilised suhted.

Aho täpsustas siis, et tegemist ei olnud uue riigi tunnustamisega:

„Meil ei ole ju küsimus tunnustamisest selle tõttu, et meil on de jure olemas tunnustus 20. sajandi algusest. Nüüd on ainult küsimus selles, et diplomaatilised suhted saaks läbirääkimiste järel taastada.“