„Tulirelv ei ole ju mingi mänguasi. Neid hangitakse mingil teatud eesmärgil, kas see on siis enese kaitsmine teise jõugu vastu või selleks valmistumine. Politsei on juba aastaid muret tundnud selle pärast, kas on oodata mingisuguseid konflikte jõukude vahel või mis see põhjus on,“ ütles Kalliokoski.

Kalliokoski sõnul on jõukude omavaheline seis olnud Soomes juba pikemat aega üsna kindlalt paigas, aga viiteid rahutustele on olemas.

„Väikest rahutust on olnud juba selgi aastal. See rahutus ilmneb osalt relvade hulgana, sest politsei usub, et konfiskeerimiste arv on suhtes sellega, kui palju relvi jõukudel on,“ ütles Kalliokoski.

Kalliokoski sõnul tegutseb Soomes praegusel hetkel umbes 60 jõuku, mille politsei on kvalifitseerinud organiseeritud kuritegelikeks rühmitusteks. Osa neist on niinimetatud vestijõugud (kantakse ühesuguseid veste), osal ei ole aga mingeid väliseid tunnuseid. Liikmeid on jõukudel kokku umbes tuhat.

Juba pikka aega on võimul olnud neli suurt jõuku: Bandidos, Põrguinglid, Cannonball ja United Brotherhood. Suurtel jõukudel on tihti väiksemaid liitlasjõuke, mis kasutavad erinevat nime, kuid tegutsevad suurema alluvuses ja on talle ustavad.

Soome seaduse järgi on organiseeritud kuritegelik rühmitus vähemalt kolmest isikust koosnev moodustis, mis püsib teatud aja koos ja tegutseb ühise eesmärgi nimel kuriteo toimepanemiseks, mille eest võib määrata vähemalt nelja-aastase vanglakaristuse.