Soome poliitikaajakirjanik: konservatiivid kardavad Sanna Marini tõttu kaotada oma meheau nagu meesmodell Kumu maalil

 (472)
Soome poliitikaajakirjanik: konservatiivid kardavad Sanna Marini tõttu kaotada oma meheau nagu meesmodell Kumu maalil
Foto: Jaanus Lensment

Osa konservatiividest kardab peaminister Sanna Marini tõttu kaotada oma meheliku eluruumi nagu meesmodell oma meheau Sally von Kügelgeni Kumus väljas oleval maalil, kirjutab poliitikaajakirjanik Lauri Nurmi Soome ajalehes Iltalehti.

Emantsipatsioon on Nurmi sõnul akadeemiline sõna, aga selle tähendused räägivad sellest, millega Sanna Marini peaministriameti näol on sadade miljonite maailma inimeste jaoks tegemist. Seetõttu oli loomulik, et Marini Eesti-visiit algas Kumus näituse „Eneseloomine – emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis” külastamisega, kirjutab Nurmi.

Marini „tüdrukuteliiga” esindab Nurmi sõnul paljude jaoks väljapaistvat emantsipatsiooni.

„Osale konservatiividest tekitab sellega leppimine valu. Nad kardavad oma avaliku eluruumi kitsenemist, hegemoonia kaotamist,” märgib Nurmi.

Nurmi sõnul on erinev olla tahtmine ja soorollidega mängimine konservatiivseid mehi ahistanud läbi moodsa ajaloo.

Novembris rääkis Eesti siseminister Mart Helme Tallinnas Soome poliitikaajakirjanikele, millisena näeb tema naiste positsiooni ühiskonnas.

Seotud lood:

Nurmi sõnul rääkis Helme, et teeb kõik oma tütarde heaolu heaks ja liigutus pisarateni, rääkides oma lahkunud emast.

„Armastasin oma ema viimase hingetõmbeni. Ta oli viimased viis aastat pime. Mul on raske temast ilma pisarateta rääkida,” tsiteerib Nurmi Helmet.

„Küsimus ei ole selles, nagu ei hindaks konservatiivsed mehed naisi, hindavad küll ja vähemalt tahaksid hoida neid nagu lille peopesal. Peredes võivad naised olla kuningannad ja printsessid,” kirjutab Nurmi. „Kodu kuningannal ei oleks aga siiski sobiv tõusta avalikule näitelavale kuningannaks ehk poliitikas peaministriks.”

Helme näitas Nurmi sõnul, milline võitlus Soomes, Balti riikides ja Kesk-Euroopa idaosas ühiskondade sees on alanud.

Ungari ja Poola tee on helmelikus strateegias ka teiste Euroopa rahvaste tee.

„Seal juhtub häid asju. See on selline liberaalne poliitiliselt korrektne hüsteeria, mis valitseb Euroopas nende riikide ja rahvaste kohta. Ungarlased teevad just seda, mida nad peavad tegema. Nad kaitsevad oma rahvuslikku identiteeti, rahvusriiki ja suveräänsust. Sama käib Poola kohta. Need inimesed, kes näevad ungarlaste tegevuses midagi valet, eksivad ise,” tsiteerib Nurmi taas Helmet.

Õigusriik, ehtne demokraatia ja vastutustundlik sõnavabadus peavad helmelikus maailmapildis konservatiivsele natsionalismile teed andma, märgib Nurmi.

„Eestis räägivad liberaalid ka Euroopa väärtustest. Konservatiivina ma ei jaga neid väärtusi. Euroopa on vähem ja vähem demokraatlik,” väitis Helme Soome ajakirjanikele.

Soomes räägivad paljud Põlissoomlaste poliitikud helmeliku hääletooniga, ütleb Nurmi.

Ungari peaministri Viktor Orbáni, Mart Helme ning Poola Õiguse ja Õigluse partei esimehe Jarosław Kaczyński poliitiliste eesmärkide realiseerumise takistamiseks on Euroopas nüüd ja tulevikus vaja naiste emantsipatsiooni, leiab Nurmi.

Nurmi peab Marini Kumu külastamist võimsaks poliitiliseks teoks.

„Üheks põhjuseks, miks me oleme tahtnud siin külas käia, on see, et siin on tegemist nii Eesti kui ka Soome märkimisväärsete kunstnike töödega. Tarja Halonen oli ju detsembris näitust avamas. Usun, et näitus on suurepärane,” vastas Marin Iltalehti küsimusele, millise sõnumi näitus talle annab.

„Sõnavaliku ja peaministri oleku järgi oli lihtne otsustada, et Kumusse sisseastumine oli kaalutletud ja teadlik tegu,” kirjutab Nurmi.

Nurmi usub ka, et Marini visiidi programmi kaudu edastab peaminister Ratas Eesti ühiskonnale sõnumit, et Eesti peaminister ei jaga Helme juhitud EKRE arusaama naiste positsioonist ühiskonnas.

Marin ütles Kumus kiidusõnu Sally von Kügelgeni (1860-1928) õlimaali kohta. Von Kügelgen maalis meesmodelle, kelle meheau oli varjatud.

„Kes teab, äkki ta üritas oma kunstiga hüüda, et sugupoolel ei tohi olla tähtsust, kui hinnatakse inimeste tööd. Siis ei olnud naistel hääleõigust ega ligipääsu võimule mitte üheski maailma riigis,” kirjutab Nurmi.

Nurmi leiab, et Marin on näidanud, et on osav poliitik, võimekam kui suurem osa meestest. Järgmisena tuleb aga tema õnnestumisi hinnata tulemuste järgi.

„Siiski ei tohi unustada seda, et Marin annab oma töö ja tegudega näo naiste ja tüdrukute emantsipatsioonile 2020. aastate maailmas, kus osa poliitilistest jõududest üritab määratleda ja kitsendada naiste ühiskondlikku positsiooni tagurlikul viisil,” kirjutab Nurmi. „Konservatiivsed mehed peavad leppima ja mõistma, miks naiste emantsipatsioon on poliitikas ja ühiskonnas endiselt tähtis.”