Soome peaminister: olukord eurokriisis on väga ohtlik

 (37)
Soome peaminister: olukord eurokriisis on väga ohtlik
Reuters/Scanpix

Soome peaministri Jyrki Kataineni sõnul on praegu käes eurokriisi väga kriitilised hetked. Katainen ütles, et Soome valitsus teeb „mõttelisi harjutusi“ eurotsooni lagunemise puhuks.

„See on ohtlik olukord, väga ohtlik,“ ütles Katainen. Tema hinnangul oli olukord viimati nii keeruline 2010. aasta mais. Siis oli näiteks Kreeka esimest korda kokkukukkumise äärel. Siis otsustasid eurotsooni ministrid hädakohtumisel Euroopa finantsstabiilsusfondi EFSF-i asutamise, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

„Siis oli totaalse katastroofi oht kohutav. Ja selline olukord on ka nüüd,“ ütles Katainen.

Eurotsooni juhid otsustasid paar nädalat tagasi Hispaaniale abi anda ja muuhulgas luua pangaliit. Otsused tõid turgude surves kaasa siiski vaid hetkelise hingetõmbepausi.

Hispaania võlakirjade intressimäärad on sel nädalal taas üle kriitiliseks peetava taseme tõusnud. Kataineni sõnul räägib olukorra teravnemisest ka see, et eurotsooni otsustajatel hakkavad emotsioonid üle keema.

„Hakkab tekkima tülisid ühe ja teise asja üle. Põhjus on see, et paljudel otsustajatel on ehtne hirm,“ ütles Katainen. Itaalia peaminister Mario Monti vihastas nädalalõpul „põhjapoolsete euroriikide“ ja eriti Soome peale, kui Soome rahandusministri Jutta Urpilaineni intervjuud tõlgiti mujal maailmas nii, nagu oleks ta ähvardanud Soome lahkumisega eurotsoonist.

Seotud lood:

Urpilainen ütles intervjuus, et Soome on end euroga sidunud, kuid valitsus uurib kõiki võimalusi ja ka eurotsoonist lahkumise tagajärgi.

Maailma uudisteagentuurid tõlkisid selle ähvarduseks eurotsoonist lahkuda, mille peale tõusid järsult Itaalia ja Hispaania võlakirjade intressimäärad.

„Kõik eurotsooni riigid tahavad eurot säilitada. Erimeelsusi on eelkõige selle üle, milliseid meetmeid see nõuab,“ kinnitas Soome peaminister.

Usalduskriis Lõuna-Euroopa kriisiriikide ja hea krediidireitinguga põhja vahel on suur. Kataineni hinnangul ei ole nii suurt tüli euro ajaloos veel läbi elatud. Valdav osa asjadest on siiski suudetud ühel meelel otsustada.

Valikuid ei ole. „Panused on suured. Kõigil teistel variantidel peale euro püsimajäämise on nii ränk sotsiaalne ja majanduslik hind,“ rääkis Katainen.

Kataineni sõnul on Euroopa Liidu tuleviku ja rahaliidu päästmise seisukohalt kesksel kohal usalduse taastamine ning õiglustunde taasleidmine.

„Riigid ja inimesed ei usalda teineteist sama palju kui varem,“ ütles Katainen. „Olukorra ohtlikumaks muutudes, tekib erinevates riikides emotsionaalseid purskeid: mis õigusega tulete teie meid kamandama? Ja teiselt poolt, mis õigusega nõuate teie meilt tegutsemist, kui olete ise oma asjad nässu keeranud?“

Viimastel aegadel on paljud Soomes nõudnud valitsuselt plaanide ettevalmistamist rahaliidu lagunemise puhuks. Katainen kommenteeris valitsuse valmistumist väga ettevaatlikult.

„Kõik riigid, Soome kaasa arvatud, teevad mõttelisi harjutusi selle kohta, mis juhtuks, kui meist mitte olenevatel põhjustel läheks kõik valesti,“ ütles Katainen.

Katainen rõhutas, et valmistumine on äärmiselt keeruline. „Kui valuutatsoon laguneks, oleksid tagajärjed ettearvamatud. Olukord muutuks kaoseks, mis poleks kellegi juhitav. Selliseks kaoseks on raske valmistuda.“

Kataineni sõnul on isegi sõjaliseks kriisiks või looduskatastroofiks kergem valmistuda, kui eurotsooni lagunemise põhjustatud valuuta- ja majanduskriisiks. „Me ei tea, kuidas turud reageeriksid ja mis seejärel juhtuks. Jutt käib spekulatsioonist, kuidas sadade tuhandete majandusotsuseid tegevate inimeste mõtted selles olukorras liiguksid.“

„Ma ei taha valmistumisest täpsemalt rääkida. Aga me ei tee tööd eurotsooni lagunemise, vaid selle püsimajäämise nimel ja Soome eurotsooni liikmelisuse nimel iga päev. Ja kõvasti,“ kinnitas Katainen.