Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) värske hooajalise prognoosi kohaselt järgneb külmale hilistalvele soe kevad ja märtsist maini on õhutemperatuur 0,5–1 kraadi keskmisest soojem.
Ilmateenistuse Foreca meteoroloog Markus Mäntykannas ütles, et prognoosi põhjal võib loota, et kevad ja talv on viimaks taas selgesti eristatavad. Ta meenutas, et näiteks eelmisel aastal jätkus mõnes piirkonnas sama tüüpi ilm praktiliselt novembrist aprillini ja Lõuna-Soomes ei olnud aastaaegade vahetust pea üldse märgata.
Uuel nädalal, nagu ka käesoleval nädalavahetusel, on oodata krõbedat pakast ja õhutemperatuur võib paiguti langeda kuni 20 miinuskraadini. Järgmise nädalal keskel näib kõrgrõhkkond taas tugevnevat. "Teisisõnu, pakane esialgu veel ei taandu, vaid võib hoopis uuesti karmistuda," hoiatas Mäntykannas. "Alles tuleva nädala lõpu poole tundub selgem, et läänest võib Soome jõuda sajuala ja samal ajal veidi leebem õhk - kuigi ennekõike hoiab külma vaos pilvkatte tihenemine."
"Olukord on väga muutlik. Täna näib, et paukuvat pakast selle kuu lõpus enam ei tule. Märtsi lähenedes hakkab temperatuur paratamatult tõusma. Teisisõnu, talve külmemad ilmad on õige pea möödas."
"Õhurõhu jaotuse põhjal võib ettevaatlikult järeldada, et Soome kevadilm on kiiresti muutuv ja oleme üldjuhul läänevoolude mõjuvallas. Võimalikud on föönid ja nendega kaasnevad järsud soojalained," ütles Mäntykannas.
"Ilmaprognoosi kohaselt näib kevad tulevat tavapärasest soojem, eriti Euroopa ida- ja põhjaosas. Lääne-Euroopas jääb õhutemperatuur pikaajalistele keskmistele lähemale."
Mäntykannase sõnul valitseb pikaajalistes prognoosides siiski ebakindlus, eriti kõrgetel laiuskraadidel. "Ehkki saabuv kevad tundub ECMWF prognoosi kohaselt tavapärasest soojem, on raske öelda, kas sooja ilma jagub kogu kevadeks või on ainult üks kuu nii soe, et see tõstab kevadkuude keskmist temperatuuri," märkis ta.
"Kui meil valitseb läänevool ja madalrõhkkonnad liiguvad Soomest ida suunas, siis tõenäoliselt jõuab aeg-ajalt Lõuna-Euroopast Soome sooja õhku. Föönid võivad neis oludes kaasa tuua ka väga soojad kevadpäevad."
Uus nädal algab Eestis pakaseliselt
Ilmateenistuse teatel püsib laupäeval kõrgrõhuala Skandinaavia kohal ja selle idaserv katab Eesti. Ilm püsib sajuta. Päev tuleb mandril laialdaselt päikeseline, saartel ja läänerannikul võib põhjakaarest lisanduv niiskus pilvekihi ja ka kerget lund tuua. Ida poolt survestav madalrõhkkond tõstab loodetuule tugevamaks. Õhutemperatuur tõuseb Lääne-Eestis -1..-4, ida pool -5..-9 kraadini.
Pühapäeval (suundub piki Venemaa lääneserva madalrõhkkond edasi keskoblastite poole ja selle lääneserva mööda jõuab Eesti kohale pilvi, millest siin-seal veidi lund poetab. Puhub mõõdukas põhjakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel Lääne-Eestis -3..-9, Kesk- ja Ida-Eestis -10..-15, kohati võib -20 kraadini langeda, päeval on -5..-10, saarte rannikul kohati -2 kraadi.
Esmaspäevaks tõmbub madalrõhkkond koos sajupilvedega Venemaa piiresse, kõrgrõhkkond suundub küll Kesk-Euroopa kohale, aga selle kirdeserv ulatub Eestini ja muudab taeva taas selgemaks. Põhja- ja loodetuul on sisemaal nõrk, rannikul mõõdukas. Õhutemperatuur on öösel -10..-15, kui hommikuks taevas selgeks tõmbub, siis langeb -20 kraadi ümbrusse, jäävabal rannikul on pisut kõrgem, päeval on -4..-9, Ida-Eestis kuni -11 kraadi.
Teisipäeval kaardub Venemaa madalrõhkkonna serv Eestini ja toob kerget lund. Madalrõhkkond on aga rahulik ega tõsta tuult tugevaks, puhub põhjakaarest ja on mõõdukas. Õhutemperatuur on öösel -10..-15, keskööst alates tõuseb ning on hommikul -3..-8 kraadi ja püsib ka päeval enam-vähem samal tasemel, õhtu poole aga hakkab langema.
Kolmapäevaks ja neljapäevaks on prognoositav sünoptiline olukord muutunud ja uute arvutuste kohaselt tugevneb taas kõrgrõhkkond, mis hoiab ilma sajuta ja külma ning võrdlemisi nõrga, rannikul mõõduka tuulega. Sel juhul langeb õhutemperatuur selgematel öösel taas -20 kraadi ümbrusse ning päeval varieerub paari-kolme kraadi ulatuses -10 kraadi ümber ning vaid rannikul on pehmem.
