Keskerakonna peasekretäri Timo Laanineni sõnul on põhjuseks muutunud tingimused, vahendab Helsingin Sanomat.

„Meediakeskkond ja konkurentsitingimused on mõne aasta jooksul üsna radikaalselt muutunud,“ seletas Laaninen. „Sellepärast on hea Yle roll ja ülesanded avalikult ümber hinnata.“

Sama meelt on Eduskunta transpordi- ja kommunikatsioonikomisjoni juhtinud rahvaesindaja Kalle Jokinen koonderakonnast.

„Kui 2012. aastal otsustati Yle rahastamise üle, jäi ülesande küsimus finantseerimisarutelule alla,“ ütles Jokinen. „Nüüd on põhjust selgitada avaliku teenuse fookust ja arutada Eduskuntas seda, mis on ringhäälingutegevuse tuum.“

Mingi üllatus erakondade seisukohad ei ole, sest näiteks keskerakonna esimees Juha Sipilä teatas novembris, et Yle tegevus tuleb pärast valimisi ümber hinnata. Siis oli Sipilä mures Yle pürgimuste pärast tõusta turuliidriks üha rohkemates meediavaldkondades.

Ka koonderakond peab konkurentsialast olukorda ebaausaks.

„Me võime mõelda, kas meelelahutus kuulub praeguses mõõtkavas Yle ülesannete hulka,“ ütles Jokinen. „Kas ta peab selles nii tugevalt kaubanduslike tegijate mängumaale minema?“

Laanineni sõnul on Ylel märkimisväärne roll selliste saadete tootjana, mida kommertskanalid ei suuda piisavalt pakkuda. Need on näiteks kultuuri- ja haridussaated. Tähtsateks peab ta ka laste- ja noortesaateid ning keelevähemustele ja spetsiifilistele gruppidele suunatud saadete tagamist.

„Yle ei pea esmaselt konkureerima kommertsmeediaga näiteks kallite välismaiste formaatide hankimisel, vaid hoolitsema kodumaise kultuuri arendamise, edendamise ja säilitamise eest,“ ütles Laaninen.

Põlissoomlaste peasekretäri Riikka Slunga-Poutsalo sõnul on Yle põhiline ülesanne hoolitseda tasakaalustatud, usaldusväärse ja erapooletu informatsioonivahendamise eest ning pakkuda teenuseid spetsiifilistele gruppidele, nagu näiteks vaegkuuljatele.

Lisaks ülesannetele tahaksid erakonnad arutada ka Yle finantseerimist. Kõige selgemalt on oma seisukoha välja öelnud Põlissoomlased, kes nõuavad Yle-maksu alandamist.

Keskerakond seevastu tahab Yle ülesannete ümberhindamise ära oodata, enne kui võtab seisukoha finantseerimise kohta.

Ka koonderakonnal ei ole veel seisukohta.

Tundub siiski tõenäoline, et Yle seitsme miljoni suurune indeksitõus jääb jälle saamata.

„Kui majanduslik olukord on selline nagu on, ei saa olla ühtki osapoolt, mis tegutseks kuidagi muust ühiskonnast väljaspool, vaid Yle peab olema selles uurimises kaasas,“ ütles koonderakonna esindaja Jokinen.

Eduskuntas toimub valimisperioodi jooksul Yle kohta alati värvikas arutelu, sest opositsioonierakonnad on tavaliselt reeglina Yleisradio ülesannete ja finantseerimise ümberhindamise vastu.