Soome kärbib uues eelarves makse ja sotsiaaltoetusi, Rootsi teeb täpselt vastupidi

Soomes parandatakse väikeettevõtjate olukorda, Rootsi toetab rohelisi investeeringuid ja asutab soolise võrdõiguslikkuse ameti. Ühes riigis läheb kallimaks tubakas, teises alkohol, mõlemas tõuseb kütuse hind.

Soome parempoolse Koonderakonna rahandusminister Petteri Orpo esitles teisipäeval parlamendile säästueelarve projekti, kus kärbitakse nii sotsiaaltoetusi kui üldist maksukoormust. Kokkuvõttes langeb maksude üldine suhe SKP-sse ühe protsendipunkti võrra ehk 43,3%-le, mis on ometi Euroopa üks kõrgemaid. Eelarve tulupool on 49,7 miljardit ja kulud 55,2 miljardit eurot, puudujäägi kompenseerimiseks võetakse 5,5 miljardi euro väärtuses uusi laene. Riigi tänavuseks majanduskasvuks prognoositi augusti lõpus 0,9% ning ka järgmiseks aastaks vaid 1%.

Eelarve tulupoolelt tahab valitsus vähendada väikeettevõtete maksukoormust, muutes 5% nende sissetulekust maksuvabaks. Yle vahendab, et enamikule muudatusest mõjutatud ettevõtjatele jätaks see aastas kätte 50-150 eurot rohkem, osade puhul ulatuks sääst aga juba kuni 2900 euroni aastas. Füüsilise isiku tulumaksu langetatakse igas maksuastmes keskmiselt 0,6%.

Samuti plaanitakse kärpida kingi- ja pärandimaksu ning kaotada magusamaks (seni 95 senti kilogrammi pealt). Viimane samm peaks näiteks jäätise hinda vähendama kuni 40% võrra. Samal ajal tõusevad teised kaudsed maksud: tubaka- ja kütuseaktsiis ning automaks.

Sotsiaalkulutustest kärbitakse nii pensione, lastetoetusi kui õppetoetusi. Eriti märgaytavalt kahaneb tudengite kuusissetulek: praegu 303-337 euro suurune õppetoetus langeb 250 eurole.

Siseministeeriumi eelarve väheneb 200 miljoni euro võrra, millest suurem osa on tingitud asüülitaotlejatega seotud kulude vähenemisest. Eelarve on koostatud eeldusega, et Soome võtab 2017. aastal vastu ainult 10 000 pagulast (2015 oli see number 32 000, kellest kaks kolmandikku elab siiani pagulaskeskustes).

Uue eelarve projekti tutvustas ka Rootsi vasakrohelise koalitsiooni rahandusminister Magdalena Andersson.

Suurim uus väljaminek on omavalitsustele eraldatavad 10 miljardit krooni (1,04 miljardit eurot), mida need võivad oma äranägemise järgi kasutada. Pagulaste lõimimise projektidele eraldatakse 3,5 miljardit krooni (360 miljonit eurot), millest umbes kolmandik suunatakse riiklikule tööjõuagentuurile, et aidata uutel tulijatel töökohti leida. Kogu riigis on tööpuuduse tase 6,8%, ent välispäritolu elanikest on tööta 20%. Eelmisel aastal riiki saabunud 163 000 pagulasest on töö- või õppekoht leitud vaid kolmandikule. Tööminister Ylva Johanssoni sõnul on see tulemus selgelt liiga vilets.

Kriminaalpolitsei saab järgmisel aastal juurde 100 miljonit krooni (10,4 miljonit eurot) ja kaitsepolitsei 80 miljonit krooni (8,3 miljonit eurot). Kriitikute hinnangul pole see kaugeltki piisav, ent valitsus lubab politsei eelarvet igal aastal järk-järgult tõsta, nii et 2020. aastaks saaksid jõustruktuurid praegusega võrreldes juurde miljard krooni (104 miljonit eurot).

Umbes sama suurt summat – 900 miljonit krooni ehk 94 miljonit eurot – tahab valitsus järgmise nelja aasta jooksul investeerida naiste õiguste parandamisele. Lisaks viimasel ajal muusikafestivalidel ja mujal lahvatanud seksuaalkuritegevuse lainega võitlemisele tahab valitsus luua eraldi soolise võrdõiguslikkuse ameti.

Lisaks sotsiaalsetele algatustele on eelarves varasemast tugevamalt esindatud ka rohelised ideed – keskkonnaprojektidele kulutatakse järgmisel aastal 1,8 miljardit krooni (187 miljonit eurot), millest 700 miljonit krooni (73 miljonit eurot) läheb keskkonnasäästlike autode subsideerimiseks. Nelja aasta jooksul lubab valitsus raudteesse, elektriautodesse ja muudesse rohelistesse algatustesse investeerida kokku 12,9 miljardit krooni (1,34 miljardit eurot). Muu hulgas vähendatakse parandusteenuste käibemaksu, et julgustada inimesi uute esemete ostmise asemel vanu parandama.

Vastukaaluks tahab valitsus makse koguda mullusest 7 miljardi krooni (730 miljoni euro) võrra rohkem. Muu hulgas tõusevad alkoholi- ja kütuseaktsiis ning osade kemikaalide käibemaks, kärbitakse ka mitmesuguseid tulumaksuerandeid.

Rootsi järgmise aasta kuludeks on plaanitud 972,4 miljardit krooni (101,4 miljardit eurot) ning tulupooleks prognoositakse 979,7 miljardit krooni. Seega eeldab valitsus 7,4 miljardi krooni (772 miljoni euro) suurust ülejääki, mida plaanitakse kasutada riigi võlakoorma vähendamiseks. Rootsi valitsuse prognoosi järgi on tänavune majanduskasv 3,5% ja järgmisel aastal 2,3%.