Soome kaitsevägi: Metsavasil ei olnud Soome suurtükiväekoolis õppides ligipääsu tundlikule informatsioonile

 (4)
Soome kaitsevägi: Metsavasil ei olnud Soome suurtükiväekoolis õppides ligipääsu tundlikule informatsioonile
Foto: Andres Putting

Eestis riigireetmises kahtlustataval Deniss Metsavasil ei olnud Soomes õppides ligipääsu tundlikule informatsioonile, teatas Soome kaitsevägi. Soome suurtükiväekoolis oli Metsavasil ligipääs informatsioonile, mille salastatuse tase on „ametkondlikuks kasutamiseks”.

Seda tuntakse Soomes kaitsetasemena IV (kasutamine piiratud) ja on ametliku informatsiooni kaitsetasemetest nõrgim. Sellest kõrgemal on tasemed konfidentsiaalne, salajane ja väga salajane, vahendab Savon Sanomat.

„Tal ei olnud ligipääsu tundlikule informatsioonile. See oli ametlik informatsioon, mis ei olnud mõeldud avalikkusele, aga päris seifikaubaga tegemist ei olnud. Sellest on möödas 15 aastat ja tegemist oli kadetiõpingutega,” ütles Soome kaitseväe kommunikatsioonijuht Sami Nurmi.

Soome kaitseväe teatel õpetati Eesti ohvitsere kadetikoolis 1990. aastate algusest 2000. aastate alguseni. Pärast seda on pakutud täiendkoolitust.

Metsavas õppis Soome suurtükiväekoolis kolmes etapis aastatel 2003-2005. Ta läbis suurtükiväekoolis alusõpingute relvaliigiosa, sõjateaduse kandidaadiõpingute relvaliigiosa ja sõjateaduse magistriõpingute relvaliigiosa.

Suurtükiväekoolist öeldi, et Metsavasi väljaõppel saadud informatsioon oli sama, mida ajateenijate juhendajatele ja kadettidele tavaliselt õpetatakse.

Seotud lood:

„Päris alused selle kohta, kuidas suurtükist lastakse ja tuld juhitakse. Ei midagi kõrgelennulist. Räägitakse asjadest, mida õpetatakse allohvitseride koolis ja reservohvitseride koolis ka ajateenijate juhendajatele,” ütles Soome suurtükiväekooli ülem, kolonelleitnant Petri Haataja.

„Välismaa ja ka Soome õpilaste puhul ollakse kaitsetasemetega alati täpsed. Õpingute teatud osadele personaliväljaõppes ei ole välismaa õpilastel ligipääsu üle kindlaks määratud kaitsetaseme. Välismaa õpilastel ei ole eeldusena ligipääsu tundlikule informatsioonile,” lisas Haataja.