Soome kaitsepolitsei ja armee on saamas märkimisväärselt suuremaid luurevolitusi

 (19)
Soome kaitsepolitsei ja armee on saamas märkimisväärselt suuremaid luurevolitusi
Foto: Andres Putting

Soome siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi töögruppides ettevalmistatud uue luureseaduse eelnõus nähakse tsiviil- ja sõjaväeluureametkondadele ette uusi märkimisväärseid ülesandeid ja volitusi. Kaitsepolitsei (Supo) töö rõhk läheks varasemast enam varasele faasile ja luureülesannete täitmisele. Sõjaväeluurega tegeleksid kaitseväe peastaap ja kaitseväe luureamet.

Supost saab luureametkond, millel on õigus hankida rahvusliku julgeoleku kaalutlustel nii kodu- kui ka välismaal andmeid näiteks andmevõrkudest või käia näiteks töökohal dokumente kopeerimas, selgub uue luureseaduse jaoks tehtud ettepanekutest, mis lähevad kooskõlastusringile, teatab Ilta-Sanomat.

Mis võrreldes praegusega muutuks?

1. Soomes tekib oma luure

Soome kaitsepolitsei ja kaitsevägi on juba varem tohtinud Soomes luurega tegelda, kuid koostamisel olevad tsiviilluureseadus ja sõjaväeluureseadus laiendavad nende volitusi märkismisväärselt.

Seni on teatud luuremeetodite kasutamine olnud Soomes lubatud vaid kuritegude ärahoidmiseks või paljastamiseks, kuid uued seadused lubaksid luuramist rahvusliku julgeoleku huvides ka siis, kui tegemist ei ole kuriteoga.

Supo võib saada õiguse kasutada erinevaid informatsiooni hankimise viise, et saada andmeid näiteks terroriakti ärahoidmiseks, massihävitusrelvade kohta või võõrriigi tegevuse kohta, mis võib kahjustada Soome välispoliitikat.

Seotud lood:

2. Luure nii Soomes kui ka välismaal

Supol või kaitseväel ei ole seni olnud volitusi luurata väljaspool Soome piire, kuid seda tahetakse muuta.

Tihti tuuakse näiteks, et Supo ei saa hankida andmeid Soomest läinud Islamiriigi võitlejate kohta Süürias, vaid peab leppima teiste riikide abiga.

Erinevalt veel 2015. aastal kavandatust pakutakse ettepanekutes Supole ja kaitseväele luurevolitusi ka Soome piiride sees.

3. Tähtsaim uus meetod: andmeliikluse jälgimine

Uued seadused muudaksid võimalikuks andmeliikluse luure ehk informatsiooni hankimise e-postist ja muudest elektroonilistest sõnumitest, mis liiguvad andmevõrkudes üle Soome piiri.

Eelnõu järgi ei oleks tegemist massilise jälgimisega, vaid sihitud jälgimisega, milleks tuleks alati küsida luba Helsingi esimese astme kohtult.

4. Uute meetodite hulgas on ka kirjade kopeerimine ja „kohtluure“

Soomes sees saaks Supo võimaluse avada ja kopeerida kirja või muu postisaadetise ilma, et saatja või saaja sellest alati teada saaks.

Teine uus meetod on niinimetatud kohtluure: võimud võiksid käia salaja näiteks töökohas dokumente kopeerimas.

5. Kui võimude kätte satub kõrvaliste isikute e-posti, informatsioon kustutatakse

Soome siseministeeriumi teatel lähtutakse tsiviilluurealaste ettepanekute juures sellest, et konfidentsiaalse sõnumi saladust „piiratakse vaid nii palju, kui on vältimatu“.

On vältimatu, et andmeliikluse jälgimise juures satub Supo ja kaitseväe kätte ka luure-eesmärkidega mitte seotud olevat informatsiooni, näiteks tavaliste inimeste sõnumeid. Eelnõu järgi selline informatsioon hävitatakse.

Üldiselt teavitatakse kodanikke tema vastu suunatud luureoperatsioonidest, kuid teatud tingimustel võidakse teatamist edasi lükata või ka teatamata jätta.

Järelevalve

Soomes ei ole varem luureseadust olnud. Järgmisena lähevad ettepanekud hinnangute andmise ringile. Eesmärk on, et parlament hakkaks ettepanekuid arutama sügisistungjärgul, vahendab Uusi Suomi.

Justiitsministeeriumi ettepaneku järgi hakkaks tsiviil- ja sõjaväeluure üle järelevalvet pidama uus ametnik – luurevolinik – kes tegutseks andmekaitsevoliniku büroo juures, kuid oleks oma tegevuses iseseisev ja sõltumatu. Voliniku ülesanne oleks pidada järelevalvet luuremeetodite kasutamise seaduslikkuse ning põhi- ja inimõigustest kinnipidamise üle luuretegevuses. Luurevolinikul oleks tugev positsioon ja efektiivsed volitused seaduslikkuse üle järelevalve pidamisel.

Uue ametikoha loomine on töögrupi hinnangul vajalik, sest luuretegevuse seaduslikkuse üle valvamine on omaette ülesannete valdkond, mida ei saa praeguste seaduslikkuse üle järelevalvet pidavate ametkondade ülesannetega kokku sobitada. Luurevoliniku nimetaks valitsus maksimaalselt viieaastaseks ametiajaks korraga.

Luurevolinikul oleks ulatuslik informatsiooni saamise õigus ning õigus saada ametkondadelt ja avaliku halduse osapooltelt aruandeid luuretegevuse kohta. Volinik võiks ka ametkondade tööruume kontrollimas käia.

Luurevolinik võiks otsustada luuremeetodi kasutamise katkestamise või lõpetamise üle, kui ta leiab, et see on seadusvastane. Kohtu loal põhineva luuremeetodi kohta annaks volinik ajutise peatamis- või lõpetamiskäsu, misjärel arutaks asja loa andnud kohus.

Luurevolinik võiks anda korralduse ka seadusvastaselt hangitud informatsiooni viivitamatuks hävitamiseks. Kui luurevolinik avastab, et kedagi on seadusvastaselt jälgitud, võib ta teha ettekande volitusi omavale eeluurimisametkonnale – politseile või sõjaväe vastavale ametkonnale.

Luurevolinikule võidaks ka luuretegevuse seaduslikkuse kohta kaebusi esitada. Ka luuretegevuse objekt võiks paluda luurevolinikul uurida temavastase tegevuse seaduslikkust.