Välismaal hariduse saanud arst saab Soomes oma tegevusalal tööle hakata kaht teed pidi. Kui arst saabub Soome väljastpoolt Euroopa Liitu või Euroopa majanduspiirkonda, kontrollitakse tema arstiteaduslikke oskusi, ameti- ja keeleoskust eksamisüsteemi abil Tampere ülikoolis, vahendab Yle Uutiset.

Kui arst tuleb aga Soome Euroopa Liidu või Euroopa majanduspiirkonna seest, kontrollitakse ainult tema dokumente ehk ülikoolidiplomi koopiat. Keeleoskuse piisavust ei kontrollita üldse.

Eesti kaudu on Soome saabunud arste, kes on arstiks õppinud Tartu ülikoolis või mõnes Vene ülikoolis. Nende hulgas on Nõukogude Liidu ja Valgevene diplomeid, samuti diplomeid Aserbaidžaanist ja Kasahstanist.

Soomes töötab praegu 632 Vene või Nõukogude Liidu diplomiga arsti. Neist vaid kolmandik on sooritanud ametioskusi kinnitavad eksamid Tampere ülikoolis.

Ka lubasid välja andvad ametnikud ei oska öelda, millisel alusel need arstid on saanud õiguse Soomes arstina töötada. Ei osata öelda, kas need arstidena töötavad isikud on tulnud Soome mõne teise Euroopa Liidu riigi kaudu või otse Venemaalt.

Valvira juristi Maarit Mikkoneni sõnul saadakse informatsiooni arstina töötamise õiguse kohta vajadusel ka nende 300 arsti osas, kelle andmeid pole Terhikki-nimelises andmebaasis. Valvira paberarhiivis on andmed diplomi ja ka selle kohta, kust kaudu arst on Soome tulnud.

Järelevalveametkonnale pole kunagi pidanud esitama originaaldiplomit. Ka notariaalselt kinnitatud tõlget hakati nõudma alles Soome valearstiskandaali järel paar aastat tagasi. Arhiivis olevad diplomid võivad olla kas või arsti enda tõlgitud.

Samal ajal kui Valvira lubade osakond mõtiskleb arstina töötamise õiguse aluste üle Vene diplomit omava kolmesaja arsti puhul, on sama ameti järelevalveüksus aastatel 2013-2015 sekkunud enam kui 20 Vene või Eesti diplomit omava arsti õigusesse Soomes arstina tegutseda.

Arstina töötamise õiguste piiramise või äravõtmise põhjused on olnud ametioskustes avastatud puudused. Yle Soome tervishoiuringkondadest saadud andmete järgi on mõnede arstide tegevus olnud nii ebaprofessionaalne, et võib põhjendatult kahtlustada meditsiinilise väljaõppe puudumist.

Tähelepanekuid on tehtud ulatusliku teadmiste puudumise kohta arstiteaduse alal. On märgatud puudusi kliinilistes oskustes ja arstiteaduse mõistmises. Räägitakse võimetusest määrata uuringuid ja nende tulemusi tõlgendada. Tähelepanu on pööratud ka ebapädevale diagnostikale ja ebakindlusele õige ravi leidmisel.

Töökollektiivides on kummastust tekitanud ebaprofessionaalne käitumine ja hoolimatu ravimite väljakirjutamine. Valu- ja psüühikaravimeid saab kergesti. Antibiootikume pakutakse patentlahendusena kõigi probleemide puhul.