Schengeni viisaruumiga liitumiseks on vaja Euroopa Liidu liikmesriikide üksmeelset nõusolekut. Bulgaaria ja Rumeenia liikmelisus põrkub seega Soome ja teise selle vastu olija – Hollandi vastuseisule. Soome ja Hollandi valitsused kavatsevad kasutada oma vetoõigust, teatab YLE Uutiset.

„Seda küsimust on arutatud parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjonis ja valitsuse Euroopa Liidu asjade ministrite komisjonis ja meie seisukoht liikmelisuse osas on eitav,“ ütles siseminister Räsänen.

Räsänen põhjendab kindlat vastasseisu Rumeenia ja Bulgaaria nõrga õigusriikliku arenguga, vähemuste halva seisundi ja haldusaparaadi korruptsiooniga ning organiseeritud kuritegevusega.

„Riikide tehnilised eeldused liikmeks astumiseks on küll täidetud, aga meil ei ole täit kindlust, et riigid suudavad kaitsta Euroopa Liidu välispiire muuhulgas korruptsiooni tõttu,“ rõhutas Räsänen.

Soome siseministri sõnul on pärast Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liitu astumist Schengeni viisaruumi liikmelisus viimane survevahend selleks, et need riigid võtaksid midagi ette korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Euroopa Liidu eesistujamaa Poola on teinud ettepaneku kaheastmeliseks kompromissiks. Esimesel aastal avataks vaid sadamad ja lennuväljad, maapiiride avamine lükataks järgmisele aastale. Soome ja Hollandi valitsused on ka piiride osalise avamise vastu.

Arvatavasti siirdub Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni viisaruumi astumise arutamine järgmisel kuul toimuvale Euroopa Liidu tippkohtumisele, kus selle peavad otsustama Euroopa Liidu riigijuhid.