„Helsingisse on vaja kuni kolm suurmošeed,“ ütles Hajar Yle Uutiste vahendusel.

Hajari sõnul on praegused palveruumid eriti moslemite pidupäevadel täis. Ramadaani ja sellega seotud pühade ajal palvetatakse praeguste palvelate ja mošeede ruumides osaliselt koridorides ja õues. Suurte pühade ajal on oldud sunnitud üürima ka täiendavaid ruume.

„Pealinnapiirkonnas käib moslemite pühade ajal eidi palvetel tänapäeval juba umbes 10 000 palvetajat. Mehi, naisi ja lapsi. Kui ühte (kavandatavasse) suurmošeesse mahub palvetama kõige rohkem 1500 palvetajat, jääb veel palju inimesi ilma ruumideta,“ ütles Hajar.

Soome pealinnapiirkonnas on praegu umbes 30 moslemite palveruumi. Kogu Soomes on mošeesid hinnanguliselt umbes 80. Ruumid on väikesed ja neisse mahub korraga maksimaalselt sadu inimesi. Suurmošeesse kavandatakse 20 000 ruutmeetri suurust pinda, kuid see hõlmaks ka spordi- ja noorteruume ning muude teenuste osutamiseks mõeldud ruume. Palvetama mahuks praeguste plaanide järgi umbes 1500 inimest.

„Suurmošeesid oleks vaja vähemalt Helsingi kesklinna, aga ka itta ja põhja oma. Vähemalt need kolm. Lisaks muidugi Espoo ja Vantaa vajavad oma,“ sõnas Hajar.

Hajari sõnul hoiaksid suurmošeed ära radikaliseerumise, sest mosleminoored tunneksid, et on selles ühiskonnas aktsepteeritud.

„Me oleme ajagraafikust maas. Soomes on juba vähemalt 65 000 moslemit ja arv kasvab kogu aeg. Vajadus uute suurte ruumide järel suureneb,“ ütles Hajar.