Soome ekspresident Ahtisaari peab Eesti NATO liikmelisust osalt oma teeneks: olen üsna vähe sellega uhkustanud

 (36)
Soome ekspresident Ahtisaari peab Eesti NATO liikmelisust osalt oma teeneks: olen üsna vähe sellega uhkustanud
Martti AhtisaariFoto: Aleksei Nikolski, RIA Novosti

Soome endine president ja Nobeli rahupreemia laureaat Martti Ahtisaari viiks Soome NATO-sse. Tema sõnul näitaks see maailmale, et Soome ei karda oma idanaabrit Venemaad, selgub värskest raamatust „Miten tästä eteenpäin“ („Kuidas siit edasi“), kus koos Ahtisaariga arutavad tuleviku üle endine diplomaat ja rahvusvahelise poliitika analüütik Jaakko Iloniemi ning auhinnatud ajakirjanik ja teoloog Tapani Ruokanen.

„Oht on see, et ajapikku hakatakse meid veidrikuks pidama. Kõigele lisaks veel täiesti teenitult. Just seetõttu oleks NATO-ga liitumise pidanud ära tegema juba aegu tagasi. Mitte seetõttu, et Venemaa ähvardab, vaid sellepärast, et külma sõja soometumisperioodist tuleb end lahti kiskuda,“ ütleb Ahtisaari raamatus Lännen Media vahendusel. „Kõik mõtlevad sellele, mida nad Venemaal mõtlevad, kui me nii teeme. Venemaa on juba näidanud, mida nad mõtlevad ja teevad. Kes selles olukorras ei pürgi ühisesse kaitseallianssi, on soometunud.“

Ruokanen küsib raamatus Ahtisaarilt, kas Soome oleks pidanud NATO-ga liituma juba tema presidendiks olemise ajal aastatel 1994-2000. Ahtisaari sõnul oli see siis võimatu.

„Me oleme võimaluse käest lasknud. Ma ei tea, kas ma oleksin juba presidendina NATO liikmelisuse tõstatama pidanud. See oli siis ainult täiesti võimatu, hea, et saime EL-i liikmeks,“ vastab Ahtisaari.

Pärast Soome välisministeeriumi kevadist NATO-raporti esitlemist Washingtonis käinud Iloniemi ütleb, et raportit pandi USA-s tähele. Tema sõnul ei peetud seda päris liikmeks astumise protsessi avanguks, vaid selleks valmistumiseks.

„On huvitav, et selles nähti sellist signaali. Washingtonis leiti, et see ei ole NATO laienemiseks õige aeg. Üks repliik oli: „NATO ei vaja Soomet,““ märgib Iloniemi.

Iloniemi ei usu, et praeguse valitsuse, parlamendi ja presidendi ajal Soomes NATO asjus mingeid arenguid toimub.

Ruokaneni sõnul on Soomel YYA (sõpruse ja koostööleping Nõukogude Liiduga) käik sisse jäänud.

Ahtisaari põhjendab NATO-ga liitumist muuhulgas sellega, et see tooks Soome investeeringuid.

Ahtisaari peab teiste hulgas Eesti NATO liikmelisust osalt ka oma teeneks. Seda valmistati ette tema Soome presidendiks olles. 1997. aastal andis Ahtisaari oma ametikorteri Mäntyniemis USA ja Venemaa presidentide Bill Clintoni ja Boriss Jeltsini kasutusse.

„Jätsin Clintoni ja Jeltsini kahekesi vestlema ja ütlesin, et süüa on, aga serveerimine lõpeb, kui kokkulepet ei tule,“ meenutab Ahtisaari.

Teemaks oli NATO laienemine endistesse Varssavi pakti riikidesse.

„Olen üsna vähe sellega uhkustanud, mida siis korda saadeti. Balti riigid peavad küll oma NATO liikmelisuse eest tänulikud olema just nende läbirääkimiste pärast,“ kuulutab Ahtisaari.