Soome ekspert: Putin sai Helsingis vabalt oma sõnumit levitada, Niinistö vastu ei vaielnud

 (129)
Soome ekspert: Putin sai Helsingis vabalt oma sõnumit levitada, Niinistö vastu ei vaielnud
Foto: Antti Aimo-Koivisto, AP

Venemaa president Vladimir Putin sai oma eilsel Soome-visiidil vabalt oma sõnumit levitada ja Soome riigipea Sauli Niinistö ei vaidlustanud Putini seisukohti üldse, hindas Soome Riigikaitsekõrgkooli ja Helsingi ülikooli Vene julgeolekupoliitika abiprofessor Katri Pynnöniemi.

„Putin sai küll nüüd nii palju ruumi ja Niinistö ei sekkunud selles olukorras nendesse tõlgendustesse üldse,” ütles Pynnöniemi Helsingin Sanomatele.

„Minu arvates oli tähtsaim asi see, et Putin sai öelda päris kõik oma tähtsamad sõnumid. Ja sõnumi tuum oli sama, mis on olnud Venemaa strateegilise kommunikatsiooni tuum juba pikka aega. Ehk see, et Ühendriigid teevad üle Euroopa otsuseid liitlaste huvidest hoolimata,” lisas Pynnöniemi.

Enne kohtumist nimetati kohtumise aruteluteemadena traditsiooniliselt kahepoolseid, regionaalseid ja rahvusvahelisi teemasid. Venemaa mainis ka Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi suhteid, sest Soome on praegu Euroopa Liidu eesistujariik.

Pressikonverentsil tõusid lisaks neile teemadele esile veel muu hulgas meeleavaldused Moskvas, USA äsjane keskmaaraketi katsetus, Venemaa Arhangelski oblastis juhtunud tuumaõnnetus ja gaasitoru Nord Stream 2.

Seotud lood:

Pynnöniemi tõi näiteks selle, kuidas Putin andis mõista, et USA ei räägi ilmselt oma Euroopa partneritele raketitehnoloogia üksikasjadest.

Lisaks sellele tekitas Putin Pynnöniemi sõnul mulje, et USA tegevus Euroopa energiaturul läheb Euroopale kalliks maksma, samas kui koostöö Venemaaga näiteks gaasitoru Nord Stream 2 osas on eurooplaste huvides.

Pynnöniemi oleks soovinud Niinistölt sedalaadi avaldustele tugevamat reaktsiooni.

„Kindlasti oleks võinud märkida, et Euroopa riikide ja liitlasriikide suhted Ühendriikidega on nii head, kui need on, või et eurooplased teevad otsuseid iseseisvalt,” ütles Pynnöniemi.

Pynnöniemi sõnul oli Putini teine keskne sõnum see, kuidas ta andis mõista, et Venemaa vastab USA sõjalistele projektidele sümmeetriliselt. Sellele viitas Putin eriti seoses raketitõrjesüsteemiga. Nii loob Venemaa muljet välisohule reageerimisest. Samas ütles Putin, et Venemaa tahab dialoogi, mis on Pynnöniemi sõnul samuti varasemast tuttav.

Kolmandaks tõstis Pynnöniemi esile veel selle, kuidas Putin kirjeldas Moskva meeleavaldusi.

„Argument, mille Putin esitas, oli, et Venemaal on need meeleavaldused samasugused nagu kus iganes mujal maailmas. See ei pea paika. Inimesed on kogunenud ja tegutsenud rõhutatult rahumeelselt. Politsei on provotseerinud ja kasutanud vägivalda,” ütles Pynnöniemi.

„Niinistö kriitika selle kohta oli vaid väga looritatult seotud sellega, mis meil siin Soomes on toiminud, võtmata arvesse seda, et Soome poliitilist süsteemi ei saa mingis vormis võrrelda sellega, mis Venemaal praegusel hetkel toimub,” märkis Pynnöniemi.

Soome välispoliitikainstituudi programmijuht Arkady Moshes märkis, et kohtumise ajal ei tulnud esile midagi eriti uut või üllatavat. Mõne asja tõstis ta siiski esile.

Üks oli see, kuidas Putin rõhutas Soome ja Venemaa kahepoolsete heade suhete ulatust ja tähtsust.

Teine tähtis seik oli Moshese sõnul seotud gaasitoruga Nord Stream 2. Putin kommunikeeris, et toru valmib näiteks Taani või USA suguste riikide vastuseisust hoolimata. Putin andis ka mõista, et Soome on olnud selles suhtes koostöövõimeline. „Sõnum oli, et Nord Stream 2 on Venemaale tähtis ja Soome on abivalmis selle edasiviimisel,” ütles Moshes.

Loe veel

Kolmas huvitav seik oli Moshese sõnul see, kuidas Putin rääkis Ukrainast. Ta ütles, et „informeeris” Niinistöt Ida-Ukrainas toimuva kohta.

„See on viis öelda, et me oleme valmis rääkima teile, mis toimub, aga me ei ole valmis asja kellegagi arutama,” ütles Moshes. „Väljendusviis seega nagu viitaks sellele, et Euroopa osapool, keda president Niinistö siin esindab, ei tea, mis Ukrainas toimub.”