Aamulehtis on edaspidi näiteks eduskunnan puhemies (eduskunta spiiker) puheenjohtaja, palomies (tuletõrjuja) pelastaja (päästja) ja asiamies (ombudsman, volinik) edustaja (esindaja).

Aamulehti uus poliitika tekitas ulatusliku ja mitmekesise mõttevahetuse. Soome rahvusringhäälingu ajakirjanik Sanna Ukkola küsis täna oma kolumnis, kuidas kavatseb JSN toimida, kui üks toimetus võtab endale õiguse kasutada oma keelt.

JSN-i juht Elina Grundström ütles pressiteates, et ei saa juhtumi kohta otse seisukohta võtta, sest ei saa ennustada otsuseid asjades, mis võivad tulla JSN-i arutamisele. Üldisel tasemel ütleb Grundström, et nõukogu ei ole keelepolitsei. Massiteabevahenditel on õigus valida kasutatavad väljendid ka siis, kui need on vaidlusalused.

„Nõukogu ülesanne on kaitsta sõna- ja avaldamisvabadust. Õigus väljendite valimisele on sõnavabaduse keskne osa,“ leiab Grundström. „Ajakirjanikud ei pea ka orjalikult seadusetekstide sõnavalikuid järgima. Põhiseaduses on mitmeid vanamoodsaid termineid, mida on massiteabevahendites asendatud värskematega. Näiteks riiginõukogu (valtioneuvosto) kutsutakse massiteabevahendites tihti valitsuseks (hallitus).“

JSN-i teatel on üksikud sõnavalikud olnud harva määravad ka siis, kui nõukogu on teinud otsuseid eksimuste kohta. Nõukogu otsustuspraktika järgi ei ole olulised üksikud väljendid, vaid see, kas artiklist tervikuna saab vigase arusaama mingi asja kohta.

Aamulehti uue poliitika taga on idee, et keel määratleb mõtlemist ja juhib tõlgendamist tahtmatuteski suundades.

„Lehetekstil ei ole põhjust olla tugevdamas mõtet, et mingi amet või ülesanne on eriti mehelik (või naiselik),“ teatas Aamulehti.