Soome ajakirjanik nägi videot ja kajastas auku Estonia küljes juba 1997. aastal. Ka Saksa meedias räägiti sellest tema sõnul toona põhjalikult

 (31)
Soome ajakirjanik nägi videot ja kajastas auku Estonia küljes juba 1997. aastal. Ka Saksa meedias räägiti sellest tema sõnul toona põhjalikult
Foto: DPLAY, AFP

Soome ajakirjanik Jussi Turtiainen ei mõista, miks parvlaev Estonia küljes olev auk unustati. Turtiaineni artikkel Estonia vigadest ning uppunud laeva küljes avastatud ja filmitud suurest rebendist avaldati ajalehes Kaleva juba 1997. aasta 28. novembril.

Turtiainen kirjutas 1997. aastal Saksa laevatehase Meyer Werf uuringust, mis puudutas Estonia ehitamist ja kasutamise aegseid hooletusi. Ettevõte tahtis tõestada, et ei olnud teinud struktuurilisi ega projekteerimisvigu, kirjutab Kaleva.

Turtiainen töötas 1997. aastal Berliinis ja võttis Meyer Werfiga ühendust, et küsida väidete kohta, mis olid seotud Estonia ehitamise, hoolduse ja remontidega.

Liikusid kuulujutud, et laeva uppumise põhjused olid seotud ehitaja vigadega ja Meyer lükkas need ümber.

„Helistasin, et küsida nende väidete kohta, ja Meyerist küsiti, kas mind huvitaks Estoniast tehtud video vaatamine,” rääkis Turtiainen.

Turtiainen sõitis Hamburgi, kus Meyeri peakontoris näidati talle uppunud laevast tehtud videot. Selle oli teinud ettevõtte saadetud sukeldujate meeskond. Video tegemise aastat Turtiainen ei mäleta, aga ta oletab, et see oli tollal värske. Igal juhul oli video vaatamise hetkel õnnetusest möödunud vaid kolm aastat.

Seotud lood:

Rebend laeva küljes eristus videos Turtiaineni sõnul selgelt.

„Rebendist oli võetud videos ka suuri still-pilte, aga midagi ei tohtinud pildistada,” meenutas Turtiainen.

Turtiaineni hinnangul tahtis Meyer hoida pilte uurimiskomisjonile näitamiseks.

„Nad ootasid, et uurijad ühendust võtaksid,” ütles Turtiainen.

Turtiainen usub, et on ainus Soome ajakirjanik, kellele videot näidati, aga rebendist ei teatanud sugugi ainult tema. Sellest teemast oli huvitatud ka Saksa ajakirjandus, mis käsitles seda põhjalikult.

„Saksa poolel hekseldati seda pikalt ja esitati ka igasuguseid vandenõuteooriaid,” rääkis Turtiainen, kes peab võimalikuks, et rebendist räägiti ka Rootsi ja Eesti meedias.

Ametliku uurimisraporti järgi põhjustas Estonia uppumise vöörivisiiri purunemine tormis.

„Lõppraporti järeldused peavad endiselt hästi vett. Laev uppus, sest autotekile tuli eest vett. Veeliinist allpool olev auk on uppumise põhjusena võimatu,” kommenteeris Soome Õnnetuste Uurimiskeskuse juhtiv uurija Kai Valonen esmaspäeval Twitteris.