Skopje püstitab Ateena ärrituseks Aleksandri kuju
„Tööd on lõppjärgus,” ütles Skopje kesklinna vanem Vladimir Todorović. 22-meetrine marmormonument tundub otsekui tülinorimisena lõunanaabri Kreekaga, vahendab AFP.
Praeguses Kreekas Pellas sündinud Aleksander Suur vallutas Pärsia impeeriumi ja suure osa tollastele kreeklastele tuntud maailmast, enne kui suri 323. aastal e.Kr Babülonis 32-aastaselt.
Todorović on varem öelnud, et projekti mõte tekkis tänu ummikusse jooksnud läbirääkimistele Kreekaga endise Jugoslaavia vabariigi nime üle.
„Kui sellised läbirääkimised kestavad umbes kaks aastat ilma igasuguste järeleandmisteta kreeklaste poolt, siis on võibolla neid vihastava monumendi ehitamine tark tegu,” ütles Todorović.
Ateena on keeldunud oma naabrit viimase konstitutsioonilise nime Makedoonia Vabariik all tunnustamast, sest sama nime kannab ka Põhja-Kreeka provints. Kreeka on vetostanud Makedoonia NATO-sse astumise ja takistab läbirääkimiste alustamist Euroopa Liitu astumiseks.
Samuti suhtub Kreeka põlgusega kavadesse monumendi püstitamiseks. Enamus ehitisi Skopje Makedonija väljaku ümber tunduksid selle kõrval kääbused.
„Meile teadaoleva informatsiooni kohaselt on monumendi suurus, kõrgus ja hind pöördvõrdeline tõsiduse ja ajaloolise tõega,” ütles Kreeka välisministeeriumi esindaja George Koumoutsakos.
Säravvalget keskset Aleksandri monumenti hakkab ümbritsema veel 16 skulptuuri, mille hulgas on neli pronkslõvi ja 8 kolmemeetrist pronkssõdurit, kellest üks on Aleksandri isa Makedoonia Philippos II.
Pole selge, kuidas Itaalias Firenzes valmiv monument Skopjesse transporditakse. Pole võimalik, et Kreeka lubaks seda läbi Thessaloniki sadama toimetada ning teekond läbi Albaania oleks pikk ja keeruline.
