Skandaal: Saksa luureteenistus BND aitas USA-l massiliselt Euroopa firmade ja poliitikute järel nuhkida

 (8)
Skandaal: Saksa luureteenistus BND aitas USA-l massiliselt Euroopa firmade ja poliitikute järel nuhkida
Foto: STRINGER/GERMANY, REUTERS

Saksamaal on puhkenud skandaal sealse luureteenistuse Bundesnachrichtendiensti (BND) ja USA rahvusliku julgeoleku agentuuri (NSA) koostöö üle.

BND on viimase kümne aasta jooksul teinud NSA-ga ilmselt palju tihedamat koostööd kui seni teada on olnud, kirjutab ajaleht Bild.

Saksa spioonid aitasid oma USA kolleege Euroopa firmade ja poliitikute järel nuhkimisel, sealhulgas ka Saksamaal. Konkreetselt käib jutt Euroopa ning Lähis-Ida ja Aafrika vaheliste kommunikatsioonide elektroonilise jälgimise projektist.

NSA edastas BND-le sadu tuhandeid andmeid isikute ja organisatsioonide kohta Euroopas, keda ja mida tuli jälgida. Väidetavalt kaitseks terroriohu eest.

BND agendid otsisid seejärel need sihtmärgid üles ja saaksid oma tähelepanekuid reeglipäraselt NSA-le. Terrorismi tõrjumise asemel edastati aga USA salateenistusele poliitikute ja ettevõtete telefoninumbreid, IP-aadresse ja e-postikontakte.

Kokku oli ligi 40 000 ameeriklaste andmepäringul seos Saksamaa ja Euroopaga. Nende hulgas olid ka informatsioonipäringud poliitikute kohta. Bildi andmetel Saksa ametnikke siiski pealt ei kuulatud.

Seevastu nuhiti Saksa ettevõtete, teiste hulgas lennunduskontserni EADS (nüüd Airbus) ja selle tütarfirma Eurocopter järel.

Juba 2005. aastal esitasid BND NSA-ga koostööd teinud ametnikud esimesed kaebused USA salateenistuse infokogumismaania kohta. Tulemusteta, kirjutab Bild.

Alles pärast NSA-skandaali puhkemist 2013. aastal uuris BND-sisene uurimisgrupp süstemaatiliselt NSA-st BND-sse saabunud päringuid. Tulemus: umbes 2000 USA infopäringul polnud mingit seost terrorismiga, vaid nendega taheti informatsiooni Euroopa firmade ja eraisikute kohta.

Sel kevadel järgnes Saksa NSA uurimiskomitee raames uus sisejuurdlus. Selle tulemusena leiti, et NSA on küsinud BND-lt 40 000 korral andmeid, millel pole mingit seost terrorismiga.