„Suurim oht tuleneb praegusel hetkel vägivaldsest paremäärmuslusest,“ ütles Malmström teisipäeval Rootsi Raadiole (SR) The Locali vahendusel. „Näiteks Kreekas ja Bulgaarias, aga ka Ungaris.“

Malmströmi sõnul radikaliseeruvad Euroopas nii parem- kui ka vasakäärmuslased.

Euroopa humanistliku föderatsiooni eelmisel aastal avaldatud raportis märgiti, et parempoolsed liikumised on viimase kümne aastaga suutnud Euroopa Liidus mõjutada parlamendipoliitikat.

„Kuigi vasakpopulistide liikumised on olemas ja võivad meedia agendas domineerida, olid nad harva võimelised seda poliitilise toetuse vastu vahetama,“ öeldakse raportis. „Radikaalne paremtiib oli tihti võimeline võtma valimistel kolmanda või teise koha, isegi mängima võtmerolli valitsuskoalitsioonide püsimises, nagu Geert Wildersi vabaduspartei puhul Hollandis.“

Teine konkreetne oht lähtub Malmströmi sõnul kodusõjast Süürias, mis tõmbab ligi seal võidelda soovivaid Euroopa kodanikke, kes naasevad potentsiaalselt ohtlike ideoloogiate pooldajatena.

Oktoobris kutsus Malmström üles vaatama üle, kuidas tegelevad võimud selliste potentsiaalsete terroriohtudega, nagu on olnud norralane Anders Behring Breivik või prantslane Mohamed Merah.

„Terrorioht on organiseeritud rühmitustelt mõnevõrra üksikisikutele või lõdvalt seotud ja väikestele rakukestele nihkunud, mida on raskem tuvastada ja mille tegevust on raskem ette ennustada,“ kirjutas Malmström. „Et ära hoida tulevasi tragöödiaid, peame me kohandama oma terrorismivastased võimekused nende uute väljakutsetega.“

Euroopa Komisjon tahab nüüd, et kõik liikmesriigid arendaksid välja programmid, mis aitaksid äärmuslastel radikaliseerunud keskkonnast lahkuda. Rootsis nimetatakse neid ülejooksmisprojektideks.

Malmström ütles SR-ile, et Euroopa Liit eraldab raha, et õpetada politseinikke ja sotsiaaltöötajaid ära tundma ja aitama noori inimesi, kes on vägivaldsesse äärmuslusse langemise äärel.