Sinn Féini poliitiku Martin McGuinnessi märkus sai teatavaks tänu produtsent Jonathan Powell eelmisel nädalal avaldatud memuaaridele, kirjutab Briti ajaleht The Guardian.

Omal ajal süüdistati McGuinnessit 1972. aasta 30. jaanuari sündmustes osalemises, mil Briti sõjaväelased avasid Põhja-Iirimaal Derry linnas rahumeelse katoliiklaste inimõigustele pühendatud meeleavalduses osalejate pihta tule ja tapsid 13 inimest, kellest kuus olid lapsed, kaks inimest jäi põgenedes armeeveokite alla.

Hiljem suri haavadesse veel üks inimene. Iiri katoliiklased hakkasid juhtunud tragöödiat nimetama Veriseks pühapäevaks (iiri k Domhnach na Fola; ingl k Bloody Sunday).

2005. aastal tuli ilmsiks informatsioon, et McGuinness oli üks Iiri Vabariikliku Armee (IRA) juhte, kuid ta ise lükkas selle teabe ümber.

Juurdlus Veriseks pühapäeva üle algas 1998. aastal ning aastatel 2000-2005 toimus umbes 2500 ülekuulamist, kus tunnistusi andis 992 inimest.

Veebruaris 2008 avaldatud valitsuse raportist selgub, et juurdlusele kulutati 181 miljonit naelsterlingit (3,6 miljardit krooni), millest pool kulus juristidele palga maksmiseks.